Ehitussektor torkab maksehäiretega silma

Ehitussektoris on maksekäitumisega enam probleeme kui teistel tegevusaladel. Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid oli ehitusfirmade hulgas 18.9%. Sektori maksehäiretega ettevõtete osakaal oli keskmisest poole kõrgem ning tõusis eelmisel poolaastal 6,3%-ni. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal oli ehitussektoris samuti keskmisest pea poole kõrgem ning tõusis 11,8%-ni. Kasvanud on ka võlgnevuste summad, kirjutas Creditinfo oma blogis.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul võib maksekäitumise statistika halvenemise taga näha Maksu- ja Tolliameti poolsete kontrollimeetmete tõhustumist. „See on tõstnud hallil alal tegutsejad rohkem nähtavale ja neil võib raskusi olla. Pole saladus, et ehitusturul on seda halli ala ja maksudest hoidumist keskmisest rohkem,“ rääkis Peterson. „Kuna ehitusturg on Eestis suhteliselt väike, siis võivad ka mõne suurema raskustesse sattunud ettevõtte  maksehäired statistikat mõjutada.“ Petersoni sõnul võib keerulisem olla riigihangetele ja infrastruktuuriobjektidele keskendujate hulgas – riiklike tellimuste maht on vähenenud.

Swedbanki ehitussektori juht Rene Zibo lisab makseraskuste võimalike põhjustena ka alla omahinna portfelli võetud tööd, tellijate makseviivitused ja teiste objektidega seotud kulude katmise. ”Riigi osakaal ehitusturu tellimustes on ca 50% ning selle muutumine avaldab turule kiiret mõju. Suurima surve all on väikesed ja keskmise suurusega peatöövõtjad.“

Kuigi mõned ehitusettevõtjad on kurtnud marginaalide vähenemise üle on olukord Petersoni sõnul viimase poolaasta konjunktuuri andmetel päris hea ja vaadeldaval perioodil pigem paranenud. Tema sõnul on tellimuste arv ja ehitusmahud suurenenud, ehitusmaterjalide hinnad pigem langenud, ekspordinäitajad paranenud.

Zibo sõnul on ehitussektoris peatöövõtjate vahel konkurents väga tugev ja seda kahes suunas: ”Mida vähem tellimusi, seda tihedam konkurents uutele projektidele (alapakkumiste oht), mida rohkem tellimusi seda tihedam konkurents allhankijatele (sisendhinna tõus).“

„Lähitulevikku vaadates on murettekitav, et kui traditsiooniliselt on Eestis olnud ehitusettevõtete keskmine palk vabariigi keskmisest palgast kõrgem, siis viimasel paaril aastal on see jäänud üldisest keskmisest palgast madalamaks. See võib hakata, tööjõu järjest kasvavat defitsiiti silmas pidades, juba lähitulevikus ehitusettevõtete konkurentsivõimele veelgi negatiivsemat mõju avaldama,“ lisas Peterson.

Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 83 947 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Creditinfo ettevõtete maksekäitumise statistika eesmärgiks on jälgida ja vajadusel reguleerida ettevõtete krediidihindamise metoodikat, et tagada otsuste tegijatele kvaliteetne krediidialane informatsioon.

Loe täismahus artiklit siit.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed