Tallinn pani Kaasani kiriku remondile õla alla

Seoses nelja aasta pärast saabuva Kaasani kiriku 300. juubeliga alustas Tallinna Jumalaema Sündimise Kogudus Liivalaia tänaval asuva pühakoja põhjalikku restaureerimist. Tallinna linnavalitsus otsustas tööde läbi viimist toetada 50 000 euroga.

Eelmisel aastal pöördus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) Kogudus Tallinna linnavalitsuse poole palvega toetada kiriku restaureerimist ning käesoleval aastal eraldatakse kirikule sihtotstarbeliselt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarvest toetuseks 50 000 eurot, teatas linnavalitsus.

Kaasani koguduse preester Victor Melnik ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart sõlmisid 18. veebruaril vastava lepingu. "Kaasani Jumalaema Sünni kirik tähistas eelmisel aastal 295. juubelit ning on Tallinna vanim puidust sakraalehitis, seepärast peab Tallinna linnavalitsus tähtsaks toetada restaureerimistöid,“ märkis Kõlvart.

Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik on püstitatud 1721.aastal, mil Põhjasõda Uusikaupunki rahulepinguga lõppes. Pärimuse järgi pühitseti kirik 21. septembril, Jumalaema Sündimise Pühal, mis andis pühakojale ka nime. Kui Peterburist toodi kirikusse Kaasani Jumalaema ikooni koopia, lisandus kirikule teine nimi — Kaasani kirik. Rajamise järel kasutasid kirikut vene sõjaväelased kuni Esimese maailmasõjani. Pärast sõjaväelaste lahkumist linnast ja Eesti iseseisvumist muutus Kaasani kirik 1919.a lihtrahva kogudusekirikuks.

 

Tulekul ka sisetööd

Kirik pole säilinud algsel kujul. Kõige varasemad kirjalikud allikad remontide ja ümberehituste kohta pärinevad 1835.a. 1859.a toimunud kiriku tehnilise seisundi hindamisel kaaluti koguni selle lammutamist ja asendamist kivikirikuga. 1866.a piirduti siiski ulatuslikuma remondiga, mis lihtsustasid kiriku senist väljanägemist - kellatorn ja selle kiiver ehitati ümber ning pikihoone kaheksatahulise harjatorni bütsantsipärane kuppel redutseeriti matsakamaks sibulkupliks (teistel andmetel ehitati harjatorn ümber alles 1891.a).

Kapitaalsete konstruktiivsete muudatustega kaasnes interjööride ümberkujundamine. Kuna kupli konstruktsioon ehitati uus, on tõenäoline, et sellest ajast pärinevad ka rikkalikud lae- ja seinamaalingud. 1866.a telliti kirikule ka uus ikonostaas. Kirikut remonditi veel 1892-1893.a ning on arvatud, et seina- ja laemaalingud võivad pärineda ka sellest ajast. Hilisemal ajal on kirikut vähemal määral ümber ehitatud ja remonditud.

1944. a. märtsipommitamises hävis suur osa Sibulaküla ja Keldrimäe hoonestusest, mille järel koostatud üldplaneering nägi ette piirkonna ulatusliku ümberkujundamise. Vanalinnast lähtuvaid radiaalseid tänavaid tuli täiendada ringteedega (esimene ring vanalinna endise muldkindlustusvööndi välispiiril kulgevatel puiesteedel ning poolringtänav, mis loodi olemasolevate Liivalaia, Kaasani, Paberi, Aspe, Pronksi ning Jõe tänavasihtide maksimaalse ärakasutamisega. Ringtänav ehitati välja alles 1970. aastate keskel seoses XXII olümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas 1980.a. Selleks lammutati Liivalaia, Kaasani jt tänavate ääres 1974.a kümneid puitmaju ning Kaasani kiriku piirdeaed. Linnapildist kadus Kaasani tänav.

Käesoleval aastal restaureerib kogudus omavahenditest ja Tallinna linna toetusega kiriku tornid ja katuse. Seejärel jätkatakse fassaadide restaureerimist. Alustatud on ka uuringuid kiriku interjööris, mis on aluseks hilisemale restaureerimisele.  

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

DEROSSI OÜ otsib PROJEKTIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Ehituse erilehed