14. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kulukas Kultuurikatel hakkab tulu tooma

Foto: Kaupo Kalda/Kultuurikatel
Tallinna linnale kulukaks kujunenud Kultuurikatla renoveerimine 1930ndatel rajatud katlamajast büroohooneks ja sündmustekeskuseks tõotab kujuneda tulusaks ettevõtmiseks: ainuüksi Euroopa Liidu eesistumisega seonduvatelt üritustele teenib katel üle 800 000 euro.

Kinnisvarauudised.ee korraldab 21. veebruaril 2017 Kultuurikatlas Äripäeva Kinnisvarakonverentsi, kuhu on juba registreerunud üle 160 kinnisvarasektori tipptegija. Kinnisvarakonverentsi modereerib Eesti tuntuim kinnisvaraanalüütik ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Vaata kava ja pane ennast kirja siin.

2010. aastal sai kultuurikatel kui Tallinn 2011 kultuuripealinna üks suurprojekte EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammist raha maksimummääras ehk ligi 960 000 eurot. Esialgseks ehitusmaksumuseks kujunes riigihankel pisut enam kui miljon eurot, aga enne, kui ehitustööd lahti minna jõudsid, oli kulunud juba kaks korda rohkem raha lammutustöödele, uuringutele, projektide ümbertegemisele ning uutele hangetele.

Aastaks 2014 selge, et kultuurikatla ehitustöödele kulub oluliselt rohkem raha, suurusjärgus 14 miljonit eurot. Kaaluti isegi rekonstrueerimistööde külmutamist. N-ö viimasel hetkel leiti siiski 2015. aastal 6–7 miljonit eurot.

Tallinn on suunanud katlasse mitmeid aastaid tegevustoetust, et sellele eluvaimu sisse puhuda. Kultuurikatla käimatõmbamise ja edasise majandamisega on pealinnal suured ootused. Majanduslikus mõttes on kultuurikatla tulevikku võrreldud näiteks lauluväljaku omaga, mis pakub aeg-ajalt lausa 90protsendilist tasuvust.

Suursündmuste toimumiskohana muutub kultuurikatel tõeliseks rahalehmaks ehk kaugemas tulevikus, kuid praegu võib öelda, et katel hakkab kultuurilises kultuurilises ja majanduslikus mõttes täit elujõudu ilmutama. Seal on end sisse seadnud loomeettevõtted, toimuvad festivalid, konverentsid, koolitused. 

Euroopa Liidu eesistumise raames toimub Eestis üle 230 sündmuse, sh 11 ministrite kohtumist ja seitse ministrite või ELi juhtide osalusega konverentsi Kultuurikatlas. Kõrgete külaliste võõrustamiselt teenib katel nelja kuuga ca 811 000 eurot.

Läbirääkimised sisekujundustööde mahu ja maksumuse üle alles käivad. Ruume hakatakse ette valmistama vahetult enne eesistumise algust, praegused üürnikud kolivad ruumidest ajutiselt välja.

“Kaks tugevamat pakkujat olid Ülemiste City ja Kultuurikatel. Esimese puhul oli tegemist alles arendusjärgus hoonega. Kuna Brexit oli juba õhus, tundus liiga suure riskina valida hoone, mida veel olemas ei ole,” rääkis kultuurikatla valimise kohta Eesti EL nõukogu eesistumise logistikajuht Toomas Tirs. “Kultuurikatla tugevuseks on põnev tööstuslik interjöör, mis jääb külastajale meelde, aga ka asukoht Tallinna kesklinnas,” lisas ta ja kiitis kultuurikatla juhtkonna organiseerimisvõimet ning paindlikkust.

 

 

 

Autor: Anne Oja Kinnisvarauudised.ee toimetaja-juht

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785