Kulukas Kultuurikatel hakkab tulu tooma

Tallinna linnale kulukaks kujunenud Kultuurikatla renoveerimine 1930ndatel rajatud katlamajast büroohooneks ja sündmustekeskuseks tõotab kujuneda tulusaks ettevõtmiseks: ainuüksi Euroopa Liidu eesistumisega seonduvatelt üritustele teenib katel üle 800 000 euro.

2010. aastal sai kultuurikatel kui Tallinn 2011 kultuuripealinna üks suurprojekte EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammist raha maksimummääras ehk ligi 960 000 eurot. Esialgseks ehitusmaksumuseks kujunes riigihankel pisut enam kui miljon eurot, aga enne, kui ehitustööd lahti minna jõudsid, oli kulunud juba kaks korda rohkem raha lammutustöödele, uuringutele, projektide ümbertegemisele ning uutele hangetele.

Aastaks 2014 selge, et kultuurikatla ehitustöödele kulub oluliselt rohkem raha, suurusjärgus 14 miljonit eurot. Kaaluti isegi rekonstrueerimistööde külmutamist. N-ö viimasel hetkel leiti siiski 2015. aastal 6–7 miljonit eurot.

Tallinn on suunanud katlasse mitmeid aastaid tegevustoetust, et sellele eluvaimu sisse puhuda. Kultuurikatla käimatõmbamise ja edasise majandamisega on pealinnal suured ootused. Majanduslikus mõttes on kultuurikatla tulevikku võrreldud näiteks lauluväljaku omaga, mis pakub aeg-ajalt lausa 90protsendilist tasuvust.

Suursündmuste toimumiskohana muutub kultuurikatel tõeliseks rahalehmaks ehk kaugemas tulevikus, kuid praegu võib öelda, et katel hakkab kultuurilises kultuurilises ja majanduslikus mõttes täit elujõudu ilmutama. Seal on end sisse seadnud loomeettevõtted, toimuvad festivalid, konverentsid, koolitused. 

Euroopa Liidu eesistumise raames toimub Eestis üle 230 sündmuse, sh 11 ministrite kohtumist ja seitse ministrite või ELi juhtide osalusega konverentsi Kultuurikatlas. Kõrgete külaliste võõrustamiselt teenib katel nelja kuuga ca 811 000 eurot.

Läbirääkimised sisekujundustööde mahu ja maksumuse üle alles käivad. Ruume hakatakse ette valmistama vahetult enne eesistumise algust, praegused üürnikud kolivad ruumidest ajutiselt välja.

“Kaks tugevamat pakkujat olid Ülemiste City ja Kultuurikatel. Esimese puhul oli tegemist alles arendusjärgus hoonega. Kuna Brexit oli juba õhus, tundus liiga suure riskina valida hoone, mida veel olemas ei ole,” rääkis kultuurikatla valimise kohta Eesti EL nõukogu eesistumise logistikajuht Toomas Tirs. “Kultuurikatla tugevuseks on põnev tööstuslik interjöör, mis jääb külastajale meelde, aga ka asukoht Tallinna kesklinnas,” lisas ta ja kiitis kultuurikatla juhtkonna organiseerimisvõimet ning paindlikkust.

 

 

 

Osale arutelus

  • Anne Oja
    Kinnisvarauudised.ee toimetaja-juht

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed