Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 1. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

28. veebruaril toimub Ülemiste City Öpiku majas Ehituse Tehnoloogiakonverents BIM kui tervilik protsess. Konverentsi teemaks on ehitusprojekti eri osapoolte kogemusted ja praktilised näited BIMi kasutamisel ehitusprojektides ja –hangetes.

Osaledes kuuled:

millised on peamised takistused, miks ehitusfirmad ei kasuta tehnoloogia pakutavaid võimalusi;

kuidas finantseerida uute tehnoloogiliste ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu;

millega panustab riik, et tagada BIM-innovatsioon ehituses;

tellija kogemust BIMi kui tervikprotsessiga

kuidas 3D mudeli liitmine ajajuhtimisega ehitusplatsil võimaldab tööde mahtu ja järjekorda ülevaatlikult hallata;

kuidas BIM aitab edukas olla väärtuspõhistes ehitushangetes;

BIM projekteerija kogemusi Kanada ja Eesti turul ning teenuse eksportimisel Rootsi;

mida ette võtta, et BIM "rongilt" mitte lootusetult maha jääda?

Vaata konverentsi kava ja pane ennast kirja SIIN. 

“Silmapaistvad objektid sünnivad ehitaja, tellija, projekteerija, arhitekti, järelvalve ja lõppkasutaja koostöös,” on YIT Ehituse ehitusdirektor Toomas Rapp veendunud. Vaatamata Rahvusarhiivi ehitamise pingelisele ajagraafikule, hoone spetsiifikale ja varade säilitamise tingimustele anti tänu korrektsele projekteerimisele hoonele kasutusluba isegi kuu aega enne tähtaega. 

2014. aasta sügisel välja kuulutatud Rahvusarhiivi hoone ehitushankel kasutas Riigi Kinnisvara AS esmakordselt Eestis uudset väärtuspunkide arvestamise meetodit, kus ehituse maksumus andis 80 väärtuspunkti ja tööprogramm 20 väärtuspunkti. Seega hinnati mitte ainult ehituse hinda, vaid ka ehituse ja kvaliteedi juhtimist ning komisjoni ees tuli esitleda tööde korraldamise ja juhtimise plaani, ajagraafikut, samuti keskkonna- ja ohutusplaani. 

“Meie meeskond tegi ära põhjaliku eeltöö ja saime programmi eest 19 punkti 20-st. Kasutasime ehitusprotsessi juhtimiseks ja kontrolliks reaalajas 5D projektijuhtimise tarkvaralahendust, sealhulgas BIM ehitusinfo modelleerimist, mis tol ajal oli uudne,” selgitas YIT Ehituse divisjonijuht Andres Jakobi.

Ehitusel andis olulise ajalise ja rahalise võidu hoone 3D mudel, kuna nii oli maja kujund enne ehitust näha ja sõlmküsimusi sai lahendada projekteerimise käigus, mida tavaliselt joonistega ei saa teha.

“Arhitektuurselt mudelilt projekteerisime hoone konstruktiivsesse mudelisse ja nägime kohe ära, kuhu näiteks tulevad erinevad torud ja ei tohiks tulla kommunikatsioonide ristumisi,” rääkis YIT Ehituse objektijuht Märt Kakkum. 3D mudel oli tihti kasutusel koosolekutel, et ka need meeskonna liikmed, kes igapäevaselt ehitusega ei tegele, saaksid paremini valmivast hoonest ettekujutuse.

BIM aitas näha probleemkohti

Et tagada Rahvusarhiivi kui olulise avaliku hoone ja arhiivi spetsiifiliste funktsioonide sujuv ehitus, loodi Riigi Kinnisvara, Rahvusarhiivi, ehituse järelevalve, arhitektide ja YIT poolt ühine projektimeeskond, kes kogu ehitusperioodi jooksul iganädalaselt kohtus. “Kõigile oli tähtis, et ehitus saaks õigel ajal ja kvaliteetselt valmis. Parim tulemus sünnib koostöös ja ühises meeskonnas tegid kõik oma tööd südamega,” rääkis Rahvusarhiivi ehitust juhtinud tollane YIT Ehituse projektijuht Sven Rumm.

Ehkki ehituses on iganädalased töökoosolekud tavapärased, oli erinevatest juhtimistasanditest YIT meeskond lausa 9-liikmeline: ehitusdirektor Toomas Rapp, divisjonijuht Andres Jakobi, toonane projektijuht Sven Rumm, objektijuht Märt Kakkum, objektijuht Markus Mägi, hankejuht Hannes Piisang, objekti insener Olari Aas, eritööde projektijuht Hanno Vahtla ja elektritööde projektijuht Tormi Leinart.

Ka Riigi Kinnisvara AS-i projektijuht Margus Männo sõnul sujus koostöö YIT Ehitusega meeldivalt ja probleemid lahendati kiiresti. “BIM projekt ehk ehitusinformatsiooni mudel aitas juba enne ehitust näha probleemkohti, nii et ei pidanud enne valmis ehitama ja siis muutma hakkama,” rääkis Männo, kes BIM projekteerimist Rahvusarhiivi ehitusel esmakordselt praktikas kasutas.

Paberilehti jäljendavad betoonpaneelid

Modernsena mõjuv hoone on jaotatud kaheks, esimeses pooles on kontoriosa, kus töötavad arhivaarid ja saavad minna külastajad. Maja tagumine pool on arhiiv. Kaks hoonet on ühendatud klaaskatusega galeriiga ja valtsitud vaseplekiga kaetud sildadega. Ajapikku peaks vask muutuma roheliseks, et illustreerida, kuidas materjal aja jooksul muutub.

Kuna tegemist on esindushoonega, on Vaikla Stuudio välja töötatud sisekujundus läbimõeldud ja pilkupüüdev. Rahvusarhiivi kontori osa fassaad on kaetud mustrilise trükikangaga. Kunstilise lahenduse kohta korraldas Riigi Kinnisvara AS eraldi hanke, mille võitis muster “Uure”.

Arhiivi osa on katud paberilehti jäljendavate betoonpaneelidega. Kokku valmistati kaheksa erineva kujuga paneele, mis mõjuvad seinal kõik veidi erinevalt. Murtud paberilehe joont järgivad ka suured keraamilised seinaplaadid 60x60 seinaplaadid, mis on arhiivi köögi osades ja WCdes. Sisekujunduses on kasutatud palju tumedaid toone ning kui ehituse käigus tundus, et mulje jääb väga tume, siis lõpptulemus on suurepärane.

Uus maja mahutab 43 riiulikilomeetrit materjale. Arhiivi spetsiifikast tulenevalt tuli tähelepanu pöörata vara säilitamise ja säilimise tingimustele, mis nõuavad kindlat temperatuuri ja niiskuse taset. Nii paber- kui ka digitaalse arhiivi ruumis tagavad täpse temperatuuri ja niiskuse taseme täppiskonditsioneerid.

Samuti ei saa digitaalarhiivi hoidlates kasutada tavapärast tuletõrjesüsteemi, mis vee kasutamise korral hävitaks digiainese. Seetõttu on digitaalarhiivi hoidlates gaaskustutus, kus kasutakse argooni ja lämmastiku segu. “Tulekahju korral düüsid avanevad ja viiakse hapnikutase alla 15%. Selline õhukonsistents ei ole põlemiseks piisav, tuli ei saa õhku peale ning kustub ise ära,” selgitas Sven Rumm. 

Tähtsad õige temperatuur ja niiskustase

Ligi aasta jooksul kolimise käigus on uude majja toodud 3,5 miljonit säilikut. Eesti Rahvusarhiivi riigiarhivaar Priit Pirsko sõnas: “Meil oli ehitajale kaks peamist ootust: esiteks, et arhiivi südames ehk hoidlas oleks saavutatud õige temperatuur ja niiskustase. Ja teine ootus oli, et arhiivi kasutusfunktsionaalsus oleks uurijatele ja kasutajatele vastavad 21. sajandile. Noora puhul on mõlemad ootused täidetud.”

Pirsko sõnul on umbes aasta kolitud, alustati Tallinnast, Haapsalust ja Kuressaarest materjalide kolimist ja kõige suurem hulk -- 110000 arhiivikarpi - koliti Tartust vanast Liivi tänava arhiivimajast. “Eks uus maja vajab kohanemisaega, inimestele on see suur muutus, kui kolida 1904. aastal ühiselamuks ehitatud majast Rahvusarhiivi jaoks ehitatud majja. Noora majas töötab ligikaudu 80 inimest ja inimesed on rahul ja õnnelikud. Oleme ootusärevad, sest 3.-4. veebruaril on avatud uste päevad ja meie arhiivi uksed on lahti kõigile Eesti inimestele ja Eesti külalistele,” lausus PIrsko.

Rahvusarhiivi hoone ehitustööd jõudsid lõpule eelmise aasta märtsis.

Loe Rahvusarhiivi hoone kohta täpsemalt ka siit.

Konverentsi BIM kui terviklik protsess kavaga saad tutvuda siin.