Pool miljonit linnaplaneerimise kvaliteedi parandamiseks

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond alustab tänu E.L.L. Kinnisvara ja Merko Ehituse toetusele suuremahulist linnauuringute projekti "Lõpetamata linn". Kolme aasta jooksul panustavad ettevõtted koostööprojektidesse kokku pool miljonit eurot.

Tegemist on Kunstiakadeemia jaoks enneolematult suure eratoetusega. Koostöös Merko Ehitusega avas EKA 2016. aasta sügissemestril arhitektuuri ja linnapaneerimise osakonnas energiatõhususe professuuri, kuhu on asunud õpetama selle ala tunnustatud ekspert, Austria arhitekt Bernhard Sommer. 

Käesoleval aastal alustab EKA arhitektuuriteaduskond koostöölepingu raames suuremahulist uurimisprojekti, mis keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö ulatub läbi kuue semestri ning sellesse on kaasatud nii EKA oma õppejõud, teadurid, doktorandid kui väljastpoolt kutsutud spetsialistid, projekti koostööpartneriks on ka Tallinna linn. Iga semestri töö raames valmib ühe konkreetse teemavaldkonna põhjalik analüüs, mille tulemusi tutvustatakse avalikkusele.

Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm selgitab, et arhitektuuriteaduskonna linnaehituse tudengid ja õppejõud on juba aastaid töötanud Eesti asustusmustrite ning kaasaegsete töötamis- ja elamisviiside kaardistamise ja tulevikku suunatud kavandamisega: “Selle töö raames on vaadatud nii spetsiifiliselt Tallinna kui ka erinevate Eesti väikelinnade ja asulate praegust olukorda regionaalses ja rahvusvahelises konkurentsis nii elamise ja töötamise seisukohalt kui nende ruumilise arengu potentsiaali osas. Need kogemused on hea baas uue, Tallinna linnaehituse arengutele suunatud uurimistöö alustamiseks.”

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammise sõnul võimaldab Merko toetus tuua Eesti arhitektuuriharidusse parima kaasaegse energiatõhususe teadmise: “Eestis on seni levinud praktika, kus valmisprojekteeritud majale lisatakse energiatõhususe elemente – nt läbi paremate materjalide – ehk meie laiuskraadil niivõrd oluline teema nagu energiatõhusus on seni jäänud vaid insenertehniliseks rakenduseks. Energiatõhususe professuur toob valdkonna tippteadmise arhitekti töölauale juba maja projekteerimise algfaasis, et arvestada kõikvõimalikke parameetreid ja muutujaid, mis hoone energiatõhusust mõjutavad,” selgitab dekaan Tammis, kelle sõnul saab osa õppest olema avatud kõikidele Eesti arhitektuuritudengitele.

„Ettevõtjatena püüame anda oma panuse arhitektide koolitamisse, seekord energiatõhususe valdkonnas. See on aja nõue ja mõistlikum on täna kulutada veidi rohkem arhitektide koolitamisse kui hiljem ümbertegemiste ja suuremate küttearvete peale. Linnakeskkonnad on üha kiiremas muutumises ning soovime EKAga koostöös tehtava uurimistöö kaudu leida asumite tuleviku kavandamiseks parimaid praktikaid, teadmisi ja soovitusi, mida planeerijad ja arendajad saavad oma tööd tehes arvestada,“ ütleb Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvara nõukogu esimees Toomas Annus.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed