10. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 26. jaanuaril Tallinnas BLISS Konverentsikeskuses

Seminaril kõneletakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse 2016 jõustunud ja 2017 jõustuvad muudatustest, sealhulgas maapõueseaduse uuendustest, uuest riigihangete seadusest, muudatustest lepingute koostamisel ja lepinguläbirääkimistest, metalliäri pöördmaksustamise mõjust ehitussektorile ning kohtupraktikast riigihangetel osalemisel.

Esinevad Laesson & partnerid OÜ jurist Tuulikki Laesson, Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat ja partner Marko Mehilane, Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner Siret Siilbek, Leinonen Eesti, nõustamisüksuse juht Tõnis Elling, LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat/partner Britta Oltjer ja vandeadvokaat Epp Lumiste.

Vaata seminari kava ja registreeri SIIT.

 “Seadus hakkab paremini ka päriseluga haakuma, näiteks ei pea püsiasustusega väikesaared enam oma teede tarbeks vajalikku liiva või kruusa ilmtingimata üle mere kohale tooma, vaid saavad mõistliku korra alusel ka kohalikku maavara kasutada. Samas tugevdab uus maapõueseadus hoobasid seal, kus on vaja tõhusamat järelevalvet, võtame kasvõi nn tiikide probleemi, kus tiigi nime all kaevandati süüdimatult maavara,“ märkis keskkonnaminister ministeerimumi saadetud teates.

Maapõueseadusesse tehtud muudatused aitavad korrastada ja piiritleda riigi rolli maapõue kasutamise korraldamisel ning muudavad kaevandajatele regulatsiooni selgemaks.

Muudatuste tulemusel loobutakse maardlate jaotamisest üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Sellega muutub keskkonnalubade andmine selgemaks, korrastatumaks ja kiiremaks. Kaevandamislubasid hakkab edaspidi menetlema ainult keskkonnaamet.

Uus seadus sätestab ka konkreetsemad reeglid olukorrale pärast kaevandamist. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb edaspidi näidata ära kaevandatud maa korrastamise täpsem tulemus, näiteks maa tehnilised ja bioloogilised tingimused, veere?iim ja korrastamistööde eeldatav maksumus.

Tõhusamaks muutuvad ka kaevise kasutamise reeglid, mida on seni kahetsusväärselt kuritarvitatud ning hakatud kaevise saamise eesmärgil tiike rajama. Võrreldes kehtiva olukorraga peab maaomanik või -kasutaja edaspidi alati esitama keskkonnaametile teabe, mida kaevisega tehakse ja kus seda tarbitakse.

Täpsustuvad ka maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise ning planeeringute kooskõlastamise põhimõtted. Seatakse vaba või poolvaba ehitustegevuse korras ehitamisest huvitatud isikule kohustus saada keskkonnaministeeriumi luba, sest ka nende tegevuste käigus võib ehitada suuri ehitisi, nt parkimisplatse, põllumajandusrajatisi ja silohoidlad, mis maapõue seisundit ning kasutamist mõjutavad.

Maapõueseaduse muudatustest saad täpsemalt lugeda Äripäeva Ehituskäsiraamatust aadressil kasiraamat.ee. 

Käsiraamatu täiendusi on võimalik veebis lugeda varem kui paberil. 

Uued nõuded ka maavarade kasutamisele ehitamisel

Kehtima jääb nõue, et omavalitsus peab kooskõlastama ehituslubade ja -teatiste menetluse käigus ehitustegevuse maa-ametiga, kuid lisandub nõue kooskõlastada maa-ametiga enne ehitamist ka nn vaba ehitustegevus ehk ehitamine, milleks ei ole vaja saada ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

Täpsemalt - maapõueseaduse § 14 lg 3 näeb ette, et kui ehitamiseks ei ole vaja ehitusluba ega ka esitada ehitusteatist, siis peab ehitamisest huvitatud isik ise esitama enne ehitamise alustamist taotluse maa-ametile või keskkonnaministeeriumile, et saada luba ehitamiseks maardlale ehk maa-alale, kus paikneb keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. Keskkonnaregister on kättesaadav aadressil register.keskkonnainfo.ee.

Maardlale vaba ehitustegevuse käigus ehitamiseks loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustab maa-amet või keskkonnaministeerium 30 päeva jooksul pärast asjaomase taotluse või loa andmiseks vajalike dokumentide saamist. Haldusorganil on õigus pikendada loa andmise tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmist või loa andmisest keeldumist otsustada selle tähtaja jooksul. Loa andmise või loa andmisest keeldumise otsus saadetakse vaba ehitustegevusena ehitamisest huvitatud isikule.

Nn vaba ehitustegevusena ehitada sooviv isik peab vabas vormis taotlusega esitama ka kõik dokumendid, mida on vaja loa andmise üle otsustamiseks. Esitada tuleb ehitusprojekti asendiplaan, sh juurdepääsutee ja muude ehitist teenindavate ehitiste (nt tehnorajatiste) asukohtade ja lahendustega, sellele tuleb lisada seletuskiri, kus on ehitise arhitektuurilahenduse ja insenertehniliste lahenduste, juurdepääsutee ja muude ehitist teenindavate ehitiste (nt tehnorajatiste) lahenduste põhimõtted ja muud võimalikud ehitise ja teenindavate ehitiste ning ehitamise mõjud maapõue seisundile ja kasutamisele.

Autor: Mariliis Pinn Ehituse erilehe toimetaja