23. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrkkoorikute vaikne tulemine

Jaapani paviljon Hannoveri EXPO-l aastast 2000, mille kokkupanek võttis aega kolm nädalat.
Foto: Äripäev
Ulmelise väljanägemisega võrkkoorikud on nii arhitektuuriline pärl kui ka uudne võimalus puidu kasutamiseks.

Novembri lõpus toimunud rahvusvahelisel arhitektuurikonverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti” tutvustas oma tööd diplomeeritud insener Richard Harris, Bathi ülikooli emeriitprofessor, kes on oma võrkkoorikute eest pälvinud mitmeid arhitektuuriauhindu. Samal teemal pidas ta ettekande 10 aastat tagasi. Praeguseks on võrkkoorikute konstrueerimine lihtsam, kuna appi saab võtta arvutiprogrammid.

Väiksemaid võrkkoorikuid on ehitatud üle maailma, kuid suured nõuavad rohkem planeerimist. Üllatav on esimese suuresildelise võrkkooriku lugu, mis asub Saksamaal Mannheimis. See ehitati 1975. aastal aiandusnäituse tarbeks. Lähteülesandeks oli luua kuueks kuuks ajutine paviljon restoranile ja muudele ruumidele. Ehitis pidi olema kerge, õhuline ning kokku sobima lillelise maastiku, puude ning vastvalminud tehismägedega.

Appi kutsuti arhitekt Frei Otto, kes oli väiksemaid koorikuid varemgi loonud. Neljakihilisena ehitatud Mannheimi koorik on siiamaani maailma suurim. Kaks suuremõõtmelist võrkkoorikut on ehitatud Inglismaale. Esimene neist valmis aastal 2002 Weald and Downlandi vabaõhumuuseumisse. Hoone taheti ehitada nii, et see peegeldaks minevikku ja oskuslikku ehitust, kuid samas oleks näidiseks modernsetele maakoha hoonetele.

Teine võrkkoorik ehitati neli aastat hiljem Windsori parki. Savill Garden vajas uut külastuskeskust ning sooviti, et see oleks innovaatiline ja säästev ning sobiks sealse maastikuga. Odav ja mänguline Võrkkoorikud on ebatavalised, kuid pakuvad palju arhitektuurilist mänguruumi.

Loodusliku materjalina on puidul väga suur pingetaluvus ja painutades on võimalik anda sellele soovitud kuju. Võrkkoorikud on jätkusuutlikud, kuna saab ära kasutada kohalikku puitu ning luua minimaalse materjalikasutusega suure pinna. Need on ehitusmaksumuselt odavad ning ümbritsevas keskkonnas esteetilised.

Standardsetest tükkidest ja sarnasel tööpõhimõttel saab luua väga erineva kuju ja suurusega konstruktsioone. Võrkkooriku kuju loomisel tuleb arvestada puidu paindetugevusega, samuti seab paindetugevus piirangud sildeulatusele. Võrgustik luuakse tasasel pinnal ning siis hakatakse seda järk-järgult soovitud kujusse tõstma või langetama. Tasasel pinnal moodustatud ruudustikust saavad nii rombid.

Painduvuse suurendamiprojekteerimise seks võib võrkkooriku luua mitmekihilisena, kus ühes suunas jooksevad kaks väiksema ristlõikega latti, mida saab soovitud kujusse painutada. Selliste neljakihiliste võrkkoorikute puhul on oluline jälgida välimiste kihtide libisemist sisemiste suhtes.

Liis Konovalovi kirjutatud lugu võrkkoorikutest loe detsembri kuukirjast Ehitus, mille leiad siit.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785