Autor: Kairi Oja • 16. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Eelmine eramaja, mis meie kaubamärki kannab, oli B-energiamärgisega hoone. Kuid juba see kogemus õpetas, et suudame ka plussenergiahoone valmis saada,” räägib ettevõtte juhatuse liige Oliver Lehtmets, kelle sõnul eelnes ehitusele pool aastat täpset inseneritööd. “Arvutati detailselt välja, milline on hoone energiavajadus, millised kütte- ja jahutuskulud. Teisalt leiti, kui palju vajalikku suudab maja ise tagasi toota,” selgitab ta.

“Selle maja puhul on arvutuslik aastane energia ülejääk 22%,” märgib Lehtmets. “Hoone aastane energiatarbimine on keskmiselt 3500 kWh, kuid aastane energiatootmine on kaugeltki üle selle – 4500 kWh,” märgib Lehtmets ja lisab, et kui talvel tarbitaksegi enam energiat, jääb hoone suvise päikeseenergia hulga ja madalate energiakulude koosmõjul aastases arvestuses plussi.

Lehtmetsa sõnul peitub energeetiline plussi jäämine ehituslikult nüansside tasandil kõige läbimõtlemises, võttes arvesse absoluutselt kõiki tegureid, mis kulusid kas vähendada või kokku hoida aitavad, samuti kasutades maksimaalselt ära geograafilist asukohta.

Valminud plussenergiamaja ehitus sai Lehtmetsa sõnutsi alguse krundi valikust ning maja asetuse määramisest: “Põhiline oli, et katusele paigaldatavad päikesepaneelid oleksid suunaga lõunasse,” märgib ta. Seetõttu tuli hoolt kanda, et ka maja katuseviil, mille peale päikesepaneelid paigutatakse, oleks suunaga lõunasse. Veel tuli järgida katusekallet, et tagada võimalikult rohke päikesekiirguse jõudmine paneelideni. “Lisaks eemaldasime puid, et katuseviilule ei tekiks varje,” lisab Lehtmets.

U-arvu kõrval tähtis ka õhutihedus

Järgmise etapi juures oli rõhk konstruktsioonil – õigete välispiirete materjali ja avatäidete valik, saamaks parim U-arv ehk seina soojuserijuhtivuse näitaja ja õhutihedus. “Oluline oli viia võimalik seina õhuleke miinimumini. Palju räägitakse küll U-arvust, ent seina õhuleke jäetakse tihtipeale tähelepanuta,” lisab Fasteco juhatuse liige Jüri Nuust. Seejärel tuli paigaldada efektiivse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

“Nii saime valmis õhukindla ja soojapidava majakarbi, mille katusele panime päikesepaneelid. Toonitan veelkord, et ülimalt oluline on kõige selles juures eelnev planeeritav töö – arhitektuurne, insenertehniline ja projekti planeerimine-teostamine,” kinnitab ta.

Et projekteeritud eesmärke saavutada, peab ehitaja Lehtmetsa kinnitusel ehitaja järgima kindlaid põhimõtteid ning teostama ehitusprotsessi ajal enda üle kontrolli, et kõik vastaks reeglitele, mida energiasäästlikus ehituses on vaja järgida.

“Et seda kõike tõendada, on vaja ehituse ajal jooksvalt teha mõõtmisi, leitud puudused parandada ning lõpus teha täielik süsteemide ja ehitustööde kontroll,” täiendab Jüri Nuust.

“Esimesed kasutuskuud on näidanud, et hoone energiabilanss jääb aasta lõikes mitmesaja euro ulatuses plussi,” räägib Lehtmets, näidates kogutud tootlikkuse ja tarbimise andmeid, mis seda kinnitavad.

Ka ruumide paigutust ja varikatuste-terrasside asukohti planeeriti äärmise täpsusega, et energiat tubade üleliigsele kütmisele või jahutamisele poleks vaja kulutada. Hoonele on meeste sõnul väljastatud A-klassi energiamärgis ning selle energiatõhususe arv on -6kWh ruutmeetri kohta aastas.

Pikem ülevaade hoone valmimisest on loetav detsembri Oma Maja erilehes.