Eesti Pank: ehitussektor võib üle kuumeneda

Foto Eesti Panga pressikonverentsilt 2012. aastal.
Foto Eesti Panga pressikonverentsilt 2012. aastal.

Kui valitsuse plaanitavad suuremahulised investeeringud koonduvad ehitussektorisse, võib tekkida oht, et see haru kuumeneb üle, nagu juhtus kümme aastat tagasi, seisab Eesti Panga värskes analüüsis.

Eesti Panga Eesti majanduse kasvuvõime ülevaates kinnitatakse valitsuse lisastiimulitest rääkides, et ühest küljest võib see küll majandust lühiajaliselt ergutada, teisalt aga vähendada majanduse pikemaajalist konkurentsi- ja kasvuvõimet. Eesti majanduskasvu pole eelnevatel aastatel aeglustanud mitte vähene sisenõudlus, vaid kesised ekspordivõimalused. Juhul kui lisaraha abil hakatakse ergutama niigi jõuliselt kasvanud sisenõudlust, võib see takistada tööjõukulude kasvu normaliseerumist ja halvendada konkurentsivõimet. Lisaks takistaks see majandusstruktuuri muutumist ekspordipõhisemaks ja töötajate liikumist pikemaajalise kasvu seisukohast perspektiivikamatesse harudesse. Kui valitsuse plaanitavad suuremahulised investeeringud koonduvad ehitussektorisse, võib tekkida oht, et see haru kuumeneb üle, nagu juhtus kümme aastat tagasi.

Majanduse potentsiaalne kasv on aeglustunud kolmel eelmisel aastal vähenenud investeeringute tõttu. Varasemad hinnangud Eesti majanduse potentsiaalsele kasvule olid 3% lähedal, kuid tootmisvahendite lisandumine oodatust väiksemas mahus on surunud potentsiaalse kasvu 2,5%st allapoole. See tähendab, et Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järele jõudmine toimub ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui varem arvatud. Jõuliselt tõusnud keskmine palgatase pole seejuures sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest.

Kiiret palgakasvu aeglase majanduskasvu ajal selgitab tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa majanduskasvu takistanud tegevusaladest on kapitalimahukad (mäetööstus, energeetika, veondus, kinnisvaraalane tegevus), mis kujundavad tööturu olukorda suhteliselt vähem. Samas on tööjõumahukate tegevusalade areng olnud kiirem ja nõudlus täiendava tööjõu järele on toonud kaasa palgakasvu lahknemise majanduskasvust. Sellele on lisandunud miinimumpalga ja sektoripõhiste kokkulepete mõju, aga ka fakt, et tööjõudu jääb Eestis järjest vähemaks.

Kokkuvõtlikult märgitakse ülevaates, et Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal kriisijärgse perioodi aeglaseimaks. Ühest küljest on majanduskasvu aeglustanud kaubanduspartnerite tagasihoidlik nõudlus, mis on piiranud töötleva tööstuse ja ekspordi kasvuvõimalusi, kuid ennekõike on selle aasta nõrga majanduskasvu põhjuseks majandusharupõhised probleemid: raskused põlevkivitööstuses ja energeetikasektoris ning lisandväärtuse kahanemine kinnisvara tegevusalal.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

DEROSSI OÜ otsib PROJEKTIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Ehituse erilehed