Uus riigihanke seadus muudab ehituse hankemaastikku

Praeguse seadusandluse probleemidest tõi Britta Oltjer välja, et hankelepingut ei ole kohtuvaidluse tõttu nii mõnigi kord võimalik sõlmida hankelepingus algselt ette nähtud kuupäeval. „Siin tuleks määrata periood, millises vahemikus see toimub,” tõi ta näite.

Üheks suureks probleemiks on ka see, et hankelepingus olev tehniline kirjeldus ei arvesta olulisi nüansse, näiteks mahtude suurenemist. „Riigikohtu praktikas näiteks oli üks vaidlus, kus kerkis esile, et ühe reostuse likvideerimise tööde mahud muutusid tööde käigus oluliselt ning sellega seoses ka tööde hind, mida esialgne hankeleping ei osanud ette näha,” tõi ta näite.

Samuti on probleemiks tema kinnitusel olnud see, et hankija ei näe dokumentide koostamisel ette tõhusamaid lahendusi, mis täidaksid paremini tema reaalseid vajadusi. „Mida pikemaks perioodiks leping sõlmitakse, seda rohkem tekib võimalus, et turule tekivad uued innovaatilised lahendused, mida saaks kasutada.”

Praktikas on ka väga tavapärane probleem, et nii mõnigi kord selgub tööde käigus, et teatud fassaadilahendust ei saa esialgse projekti alusel teha. „Siin on küsimus, et kelle risk sees siis on,” küsis Oltjer. Erititihti esineb seda just restaureerimise juures. „Praktikas on sellisel juhul kasutatud tellija reservi.” Aga ka sellisel juhul peaksid Oltjeri sõnul olema dokumentides kindlaks määratud esialgsed selle variandi kasutamise tingimused.

Eesti seni olnud hankelepingu muudatuste osas konservatiivne

Euroopa Liidu direktiividepõhjal võib Britta Oltjeri kinnitusel hankelepingut muutmise võimalused jagada tinglikult kolmeks: hankelepingu muutmine on võimalik, kui muudatus ei ole oluline. „Nüüd võib tekkida küsimus, et mis on oluline, kuidas seda mõõta. Selleks on teisena direktiivides välja toodud näitlik loetuelu neist muudatustest, mille puhul muudatuste olulisust ei pea eraldi hindama. Ja kolmandaks, hankelepingut võib muuta kui muudatused on rahaliselt väikese maksumusega.”

Paljud Euroopa Liidu riigid on need direktiivid eelnevalt vastu võtnud. „Eesti on olnud hankelepingu muutmise osas seni konservatiivne,” märkis Oltjer.

Uue seaduse jõustumisel tekib näitlik loetelu lubatavatest muudatustest. „Tõsi, Eesti kohtupraktika on teinud siin erandi ja sedastanud, et need muudatused, mis on hankelepingu projektis ettenähtud, need on lubatavad. Aga õigusteoreetiliselt siin võiks öelda, et siin polegi tegemist muudatusega,” selgitas vandeadvokaat.