Edukas puitmajatootja: vaja on tegeleda tööjõu ja tootlikkusega

Välisturgudel tegutsedes tuleb kõigepealt vaadata omaenda „tagatuppa“ ehk rääkida tootmises kasutatavatest sisendhindadest ja küsimustest seoses tööjõuga, ütles läbi aastate 70-80 % oma toodangust eksportinud AS Ritsu tegevjuht ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse aseesimees Elari Kivisoo. Kivisoo esineb juba teisipäeval, 6. detsembril toimuval Eesti Ehituskonverentsil.

Milles näete hetkel välisturgudel tegutsevaile Eesti tootjaile kõige suuremat väljakutset?

Välisturgudele minnes tuleb kõigepealt vaadata omaenda „tagatuppa“ ehk rääkida tootmises kasutatavatest sisendhindadest ja küsimustest seoses tööjõuga. Seda üha tiheneva konkurentsi tingimustes, millega kaasneb üha suurem hinnasurve.

Olukorras, kus kasvavad sisendhinnad, on järjest keerulisem leida häid oskustöölisi ja insenertehnilist personali ning suureneb surve tööjõukuludele, peame me leidma võimalusi, kuidas kallineva omahinna ja suureneva hinnasurve tingimustes edukad olla.

Üks võimalus on leida kohti, millega pakkuda oma klientidele suuremat lisandväärtust – kas reaalset või tajutavat tugevate referentside ja positiivse kuvandi näol, millega õnnestuks eksportturul müüa tooteid kallimalt.

Peaasjalikult on aga täna vajalik tegeleda sisemise tootlikkuse ja üldise efektiivsuse leidmise kohtadega, mis võimaldaks meil sektorina saavutada rahuldaval tasemel kasumlikkuse, mille toel oleksime edukad ka viie kuni kümne aasta pärast.

Millised siseriiklikud väljakutsed ja piirangud teie meelest praegu kõige enam eksportija ärile takistusi seavad?

Kui me täna räägime täistööhõive taseme saavutamisest Eesti tööjõuturul tervikuna, siis peamine siseriiklik väljakutse peitubki minu hinnangul piisava ja vajalike teadmiste-oskustega tööjõu olemasolus. Üha keerulisem on meil kõigil leida häid töötajaid ja just meie sektorile vajalike kompetentsidega töötajaid. Kulutame palju energiat töökohapõhisele väljaõppele ja aeg-ajalt paraku ka töökultuuri ja –harjumuse õpetamisele.

Eeltooduga on seotud ka õigete ja ajakohaste investeeringute tegemine, et olla perspektiivis maailmaturul konkurentsis – seda siis efektiivsema tootmise, suurema lisandväärtuse ja veelgi parema kvaliteedi pakkumiseks.

Stabiilne maksukeskkond on kindlasti üheks oluliseks eduka siseriikliku ettevõtluse aluseks. Et me ettevõtjatena saaksime otsuseid vastu võttes olla ka viie aasta perspektiivis enam-vähem kindlad, et meie ettevõtluskeskkonnas midagi drastiliselt ei muutu.

Mida ootate teie kui ettevõtja praegu riigilt, et saaksite oma edu hoida ja tulevikus veelgi edukam olla?

Riik peaks olema stabiilse keskkonna looja ja kaudne tugi poliitikate kujundajana. Eesti kui riigi maine on eksportöörile samuti väga oluline – kas meid käsitletakse kui endise idabloki riiki või kui edumeelset põhjamaise mentaliteediga riiki – ka see mõjutab meie võimalusi oma toodete eest õiglast hinda küsida.

Lisaks on igati tänuväärne ka riigipoolne tegevus ettevõtjate eksporditegevuse toetamisel läbi saatkondade ja tugistruktuuride.

Eksportijaile on hästi teada, et (ehitus)kultuurilised erisused võivad saada edu saavutamisel oluliseks takistuseks või ka edu pandiks. Ritsu on aegade jooksul eksportinud paljudesse riikidesse. Milliseid riike hindate mainitud erisuste poolest kõige keerulisemateks turgudeks?

Ritsu maju võib leida tänasel päeval 37 riigist üle maailma. Iga riik on kahtlemata omanäoline ja isegi riikide siseselt eksisteerivad teatud regioonides aeg-ajalt erinevad nõuded. Ka Euroopa Liidus, kus justkui kehtivad ehitussektorile ühtsed direktiividest tulenevad nõuded, on igal riigil võimalus neid nõudeid tõlgendada erinevalt.

Seda täna paljuski tehakse – eri riikides kehtestatud nõuded lähevad järjest karmimaks ja erinäolisemaks. Seega on oluline omada head infot ja tugevaid partnereid kohapeal, et olla vastaval turul edukas. Seetõttu on ka sisenemisbarjäärid uutele turgudele muutunud kõrgemaks – teatud riikides on see kahtlemata ka taotluslik ja tegeletakse vaba ühisturu tingimustes tegelikult protektsionismiga.

Ühte-kahte kõige keerulisemat turgu on keeruline sel viisil välja tuua – alati on keeruline turule sisenemine ja esimeste projektide teostamine, kuna kõik on uus ja tuleb endale selgeks teha palju erinevaid nüansse.

Kahtlemata tuleb rohkem ootamatusi ette kaugematel turgudel. Üheks näiteks meie jaoks on 2016. aastal olnud Uus-Meremaa, kus oleme pidanud tegelema paberimajandusega, mida varem ei osanud isegi ette kujutada.

Kuivõrd oluliseks hindate Eesti ettevõtete vahelise koostöö tähtsust ekspordi kasvatamisel?

Head koostööpartnerid nii vertikaalsel tasandil ehk materjalide tarnijad ja teenusepakkujad kui horisontaalsel tasandil ehk teised puitmajatootjad on kahtlemata väga vajalikud. Heade partneritega jagatakse omavahel infot, mida tavaolukorras oleks kahtlemata keerulisem hankida. Üksteiselt saab õppida tootmiskorralduse parendamise ja efektiivsuse suurendamise kontekstis kui ka turunõuete kontekstis. Vajadusel saab üksteist hästi tundes ja usaldades jagada ka tootmisvõimsusi.

Seega minu hinnangul on hea koostöö oluline, kuna selle abil on mõnevõrra lihtsam meil kõigil ühiselt ja ettevõtetel eraldi edu saavutada. Meie sektoris toimib selline koostöö Eesti Puitmajaliidu ja Puitmajaklastri kontekstis edukalt ja usun, et nendel ettevõtetel, kes ühistegevusse ise aktiivselt panustavad, saavad sellest kahtlemata vähemalt sama palju tagasi. 

 Põhjaliku ülevaate ehitussektoris arengusuunadest ja 2017. aastat mõjutavatest trendidest annab 6. detsembril 2016 toimuv Eesti Ehitsukonverents, mida Äripäev korraldab juba 14. korda. Konverentsi programm ja täpsem info on leitav SIIT.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed