Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 25. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

6. detsembril 2016 toimub Eesti Ehituskonverents 2016 -- ehitussektor muutuste tuules. Ehitussektori suursündmusel on tänavu fookuses muutused ehitussektoris tormiliselt muutuvas maailmas, arengusuunad ja tulevikutrendid 2017. aastal.

Tarkade ehituslahenduste turu edendamisest ja vajadusest ehitustegevust efektiivsuse kasvatamise huvides digitaliseeriga ja automatiseerida, keskendudes kogu ehitise elukaarele loomisest utiliseerimiseni räägib konverentsil E.L.L. Kinnisvara arendusjuht ja Digitaalehituse klastri juhatuse liige Indrek Moorats. 

Tutvu programmiga ja registreeri SIIN.

Septembri lõpul külastasid 24 digitaalehituse klastrisse kuuluvat Eesti ehitus- ja tehnoloogiaettevõtete, omavalitsuse ja kõrgkoolide esindajat mitut Los Angeleses ning San Franciscos asuvat valdkonna tippettevõtet ja teadusasutust, mis kasutavad juba praegu oma igapäevatöös digitaallahendusi. Klastri esindajad rääkisid suure lombi taga nähtust ja digitaalehituse klastri eesmärkidest.

Projekt Kuubis OÜ juhataja Merylin Rüütli: Otsustasime klastri esindajatega USA läänerannikule vaatama minna, kuidas on seal ehitussektorit arendatud ja mida oleks sellest õppida ning üle võtta. Kohtusime ehitusettevõtete, linnavalitsuse ja ülikoolide esindajatega, käisime IT- ja start up-ettevõtetes. Kokkusaamisi oli seinast seina, väga akadeemilistest kuni visiooniinimesteni välja, praktikuid sinna vahele. Läksime, sest me pole rahul arengutega, mis Eesti ehitussektoris toimuvad.

Oluline märksõna kogu ehitise elukaare jooksul on koostöö. Mina kui projekteerijate esindaja tahan teada, kuidas saaks teha sellise mudeli, et selles sisalduvad andmed oleksid kasutatavad järgmisele ja ülejärgmisele kasutajale ning neile vajalik sisend antud.

E.L.L. Kinnisvara ASi arendusdirektor Indrek Moorats: Nägime USAs praktilist lahendust, kuidas on ehitusettevõte andmemudeli manageerimise kasutusele võtnud. Nad on andmeid struktureerinud, välja mõelnud, kuidas neid saab sisestada, enda jaoks kasulikult kätte saada, visualiseerida ja nende põhjal otsuseid teha. Huvitav oli, kuidas saada andmemudelitest infot, mille pealt teha kiiremaid, õigemaid ja efektiivsemaid otsuseid – seda läksimegi USAsse otsima. Nägime, et nii tehakse, kuid ideaalset olukorda mitte – arvan, et ka neil on selles vallas veel väga palju õppida.

Saime kinnitust, et on võimalik võtta andmemudeleid kasutusele nõnda, et need oleksid päriselus kasulikud ja toimivad nii arendaja, projekteerija, ehitaja kui ka haldaja ja kohaliku omavalitsuse jaoks. Selle mõtte pealt peamegi klastriga hakkama andmete kasutamist praktikas kokku leppima.

Reminet OÜ juhatuse esimees Kaia Kirs: Digitaalsete tehnoloogiate kasutamise poolest ongi USAs kaks väljapaistvat piirkonda: Los Angeles ja San Fransisco piirkond Californias.

TTÜ ehitusökonoomika ja –juhtimise õpetooli juhataja Roode Liias: Suurema osa inimeste jaoks tähistab mõiste BIM endiselt projekteerimise tarkvara. Tegelikult on see informatsioonimudel või isegi informatsiooni juhtimine: information management. Meie ei otsinud USAst mitte tarkvaralahendusi, vaid oskust, kuidas kõik osapooled saaksid ehitusinfoga hakata tööd tegema.

Väätsa vallavalitsuse ehitusnõunik Heigo Laaneoks: Omavalitsuse esindajana klastrisse kuuludes soovin, et andmete kasutamine muutuks lihtsamaks. Praegu on nii, et kõik koguvad andmeid, kuid olemasolevaid andmeid ei jagata ning tehakse topelttööd. Käisin Elektrilevi kontoris KIKi raames teostatava tänavavalgustusprojekti asjus. Selgus, et pole aimu, kus ja milliste postide otsas asuvad nende ja milliste otsas meie valgustid. Mingi süsteem on olemas, aga täpset ülevaadet mitte. Üritame leida koostöövarianti, et tulevikus oleksid andmed ühtsed. Kommunikatsiooni osas on Eestil Ameerikalt palju üle võtta. Seal oli ühel objektil kuus omavalitsuse töötajat, kes kontrollisid iga päev objekti erinevaid osi ja märkisid interaktiivsele kaardile, jah, olen selle nüüd üle vaadanud, võite edasi minna. Meie peame ehk võtma vaiksemalt, sest vanale koerale pole kerge uusi trikke õpetada. Siiski peaks BIMi kiiresti lisama ka riiklikesse õppekavadesse.

Loe täispikka intervjuud värskest ajakirjast Ehitaja.