24. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pädev projektijuht on ehitusel kõige tähtsam isik

Koolitaja Tiit Valm toob välja, et koolitus on koht,kus üksildased projektijuhid saavad oma kogemusele kinnitust.
Foto: Andres Haabu
Hea projektijuht ehitusel on justkui liim, mis seob erinevad osad kokku sujuvaks tervikuks. Kahjuks isegi siis, kui projektijuhid on pädevad ehitajad, jääb neil sageli vajaka juhtimiskompetentsi, kirjutab erileht Ehitus.

Koolitaja Tiit Valm, kes on pädev juhtimises, toob välja, et ehituse spetsiifikaks on see, et tegutsetakse suletud platsil, mis mõnevõrra lihtsustab projektijuhi tööd, kuid teisalt tuleb koordineerida väga erinevate inimeste huve ja tööd, mis teeb selle jälle keerulisemaks. “Kui paljude projektide töötajad asetsevad hajusalt ja samaaegselt saab tegijat rünnata mitu tööd, siis ehitusobjektil tehakse konkreetselt ainult seda ehitust,” toob Valm välja.

Toimub 15. märts 2018 - 14. juuni 2018

Koolitaja Tiit Valm

Oodatud ehitusettevõtete juhid, projekti- ja objektijuhid ning kõik, kes soovivad tavapärasest paremini mõista projektijuhtimise loogikat ja praktilisi kasutusvõtteid. Ka kogemustega projekti- ja objektijuhid, kuna praktika on näidanud, et just nemad ammutavad sellelt koolituselt kõige rohkem.

Käsitletakse projektijuhtimist projektijuhi/objektijuhi vaatenurgast. Mida tema isiklikult saab teha, et tõsta projekti kasumlikkust ja vähendada koostööga seotud probleeme.Programm on kokku pandud lähtudes headest ehitustavadest ja ehitusorganisatsioonide protsesside kirjeldustest.

Teemad: Struktureeritud ülevaade projektipõhisest juhtimisest ehitustegevuses. Projektijuhi rolli tähtsus ja ülesanded. Töökorralduslikud võtted oma töö tõhusamaks muutmiseks. Kuidas jälgida ja juhtida projektide täitmist algusest lõpuni. Praktilised juhised ja teesiht, mida mööda minnes kasvate paremaks ja enesekindlamaks projektijuhiks. Isiklik tegevuskava töödest, mis võimaldavad analüüsida edasisi tegevusi ning viise, kuidas edasisi tegevusi läbi viia.

Eesmärk on aidata projektijuhtidel/objektijuhtidel paremini hakkama saada oma tööülesannetega, tõstes ehituse efektiivsust läbi tõhusama töökorralduse ja ajakulu vähendamise, täpsema ressursikasutuse planeerimise, teadmise, milline on reaalne projekti valmimise hetk ja kasumlikkus.

Vaata lisainfot SIIT.

Erialateadmised ja töölepaneku oskus

Seejuures on vastutuse põhiraskus projektijuhil, kes peab vaatama, et kvaliteet saaks nõuetekohane, eelarvest oleks kinni peetud, täidetakse kõiki ohutusnõudeid ja kõik teeksid seda, mida peaks tegema. “Seejuures suudab edukas projektijuht töö korraldada nii, et ehituse lõpus on kõik osapooled nõus rõõmsalt ühes ruumis olema ja valmis järgmise ehituse ette võtma,” defineerib ta projektijuhi edu. See ongi aga kõige keerulisem, sest ehitusel on palju erinevaid ehitajaid ja muid osalisi, nagu näiteks tellija, kohalik omavalitsus, arhitektid, muinsuskaitsjad jne. “Neil kõigil on erinevad soovid ja eesmärgid,” möönab Valm. Seejuures peab projektijuht looma kõigile kindlustunde, et nende soovid saaks võimalikult hästi täidetud. Loevad inimestevahelised suhted Valm toob välja, et Eesti taasiseseisvuse järel valitses ehituses karm kapitalism, mil määrasid ehituses palju peatöövõtjad, kes alati ei käitunud alltöövõtjatega väga hästi. Siis tuli ehitusbuum ja tööd oli rohkem, kui ehitajad teha jõudsid. See oli justkui võimalus alltöövõtjatel kõik tagasi teha. Majanduslanguses said võimu kätte taas peatöövõtjad.

“Ehitusturul on olnud suuri kukerpalle. Kuid inimesed on samad ja praeguseks on aru saadud, et suhted on olulised. Turg on stabiliseerumas ja liigutakse tõelise professionaalsuse suunas,” lisab Valm. Seetõttu peavad järjest olulisemaks ehituse projektijuhid ka pidevat enesetäiendamist. “Eriti just koostöö ja korralduse poolelt,” lisab Valm. “Ehitus on ääretult spetsiifiline ja kõrgendatud ohu allikas. Kui töö ei laabu ja puuduvad piisavad teadmised, võib platsil otseses mõttes surma saada.” Samas toob Valm välja, et projektijuhte on ehitusel tavapäraselt ainult üks ja enda spetsiifilisi muresid kellegagi eriti jagada ei ole. Seetõttu käiaksegi koolitusel, et saada kinnitust, kas tehakse ikka kõike parimal moel ja vahetatakse kogemusi muidugi ka teiste projektijuhtidega. “Nad ise on ütelnud, et saavad koolituselt kindlustunde ja mida varem tehtud, läheb süsteemi. Asjad saavad nimetuse,” lisab Valm.

Efektiivsust vajaka

Ka on ehitus pidevas muutumises, järjest jõulisemalt tungib valdkonda IT. “Tulemas on BIM-tehnolooga, 3D-projekteerimine, kus kogu ehitist saab vaadata tahvelarvutis, konkreetseid sõlmi näeb kolmedimensioonilisena. Infoliikumine muutub lühemaks, kontoris on varsti reaalajas näha, mis platsil toimub,” selgitab Valm, et nõuded koostöö efektiivsusele kasvavad. Eemärk on kaotada tühikäigud ja aja raiskamine. Ehitusel tegutsevad korraga mitmed erinevad ehitajad ja sageli tullakse hommikul objektile ja kõigil on soov alustada tööd hoone sama toa samas nurgas. “Siin on projektijuhi töö kõike korraldada, et kõik saaks tehtud ja tööplaan oleks paika pandud enne platsile tulekut,” lisab ta, et kuigi ehituse vallas on projektijuhid igati tasemel, on töökorraldus sageli lonkav. “Vaja on klaaslaest läbi murda. Siiani on inimesed leppinud ebaefektiivse töökorraldusega. Seetõttu on ka palgad sellised, nagu on. Kõrgem palk eeldab teistsugust tööd,” lisab Valm, jagades Põhjamaade kogemust, kus töökorraldusele on väga palju rõhku pandud. See annab ehitajale selge pildi tegemist vajavatest töödest ja kindlustunde, et kõik saab tehtud stressivabalt. Õigeaegselt ja eelarve piires. “See on fookus, mida on vaja edasi viia.” Aeg põleb alguses, raha lõpus Valm toob välja, et ehituse eelarve läheb sageli lõhki just viletsa projektijuhtimise tõttu. “Materjalikulu on enne objekti praeguseks juba suhteliselt täpselt välja arvutatav. Siin suuri kõikumisi pole,” kinnitab ta. Ülekulu tuleb sageli projekti lõpus, kui selgub, et tööd on halvasti planeeritud ja nende tegemiseks läheb kavandatust rohkem aega,” teab Valm. 

Neid aitavad vältida projektijuhi truud sõbrad kell ja kalkulaator. “Pidevalt peab projektijuhil ülevaade olema eelarvest.” Valm möönab, et eduka projektijuhi olulisim oskus on inimesed koos toimima panna. “Inimesed jäävad haigeks, kaovad, ei saa tähtajaks töid valmis, need on kõigis valdkondades projektijuhtide suurimad mured,” lisab Valm.

Pädev ligi poolesajas asjas

Edukas ehituse projektijuht valdab kutsekoja kutsestandardi 6. taseme kohaselt 46 eri oskust, milles on 20 tehnilist kompetentsi, 20 käitumuslikku kompetentsi ja 6 bürokraatiaga seotud pädevust. “Ehituse projektijuhid hindavad neid kõrgelt,” kinnitab koolitaja. Ehituse projektijuhtimisest võiks lisaks ehitusettevõtete töötajatele kasu olla ka tellija ehitusega tegeleval juhi. “Paljud kinnisvaraarendajad on koolitanud oma projektijuhte,” toob Valm välja. Oma projektijuhile tasub mõelda ka ettevõttel, kel on pidev vajadus ehitada midagi. “Kõike ehituse nüansse ei pea samaväärselt teadma, kuid töö laabul ladusamalt, kui räägitakse samas keeles.”

Autor: MarilIis Pinn Ehituse erilehe toimetaja

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785