Pädev projektijuht on ehitusel kõige tähtsam isik

Koolitaja Tiit Valm toob välja, et koolitus on koht,kus üksildased projektijuhid
saavad oma kogemusele kinnitust.
Koolitaja Tiit Valm toob välja, et koolitus on koht,kus üksildased...

Hea projektijuht ehitusel on justkui liim, mis seob erinevad osad kokku sujuvaks tervikuks. Kahjuks isegi siis, kui projektijuhid on pädevad ehitajad, jääb neil sageli vajaka juhtimiskompetentsi, kirjutab tänane erileht Ehitus.

Koolitaja Tiit Valm, kes on pädev juhtimises, toob välja, et ehituse spetsiifikaks on see, et tegutsetakse suletud platsil, mis mõnevõrra lihtsustab projektijuhi tööd, kuid teisalt tuleb koordineerida väga erinevate inimeste huve ja tööd, mis teeb selle jälle keerulisemaks. “Kui paljude projektide töötajad asetsevad hajusalt ja samaaegselt saab tegijat rünnata mitu tööd, siis ehitusobjektil tehakse konkreetselt ainult seda ehitust,” toob Valm välja.

Erialateadmised ja töölepaneku oskus

Seejuures on vastutuse põhiraskus projektijuhil, kes peab vaatama, et kvaliteet saaks nõuetekohane, eelarvest oleks kinni peetud, täidetakse kõiki ohutusnõudeid ja kõik teeksid seda, mida peaks tegema. “Seejuures suudab edukas projektijuht töö korraldada nii, et ehituse lõpus on kõik osapooled nõus rõõmsalt ühes ruumis olema ja valmis järgmise ehituse ette võtma,” defineerib ta projektijuhi edu. See ongi aga kõige keerulisem, sest ehitusel on palju erinevaid ehitajaid ja muid osalisi, nagu näiteks tellija, kohalik omavalitsus, arhitektid, muinsuskaitsjad jne. “Neil kõigil on erinevad soovid ja eesmärgid,” möönab Valm. Seejuures peab projektijuht looma kõigile kindlustunde, et nende soovid saaks võimalikult hästi täidetud. Loevad inimestevahelised suhted Valm toob välja, et Eesti taasiseseisvuse järel valitses ehituses karm kapitalism, mil määrasid ehituses palju peatöövõtjad, kes alati ei käitunud alltöövõtjatega väga hästi. Siis tuli ehitusbuum ja tööd oli rohkem, kui ehitajad teha jõudsid. See oli justkui võimalus alltöövõtjatel kõik tagasi teha. Majanduslanguses said võimu kätte taas peatöövõtjad.

“Ehitusturul on olnud suuri kukerpalle. Kuid inimesed on samad ja praeguseks on aru saadud, et suhted on olulised. Turg on stabiliseerumas ja liigutakse tõelise professionaalsuse suunas,” lisab Valm. Seetõttu peavad järjest olulisemaks ehituse projektijuhid ka pidevat enesetäiendamist. “Eriti just koostöö ja korralduse poolelt,” lisab Valm. “Ehitus on ääretult spetsiifiline ja kõrgendatud ohu allikas. Kui töö ei laabu ja puuduvad piisavad teadmised, võib platsil otseses mõttes surma saada.” Samas toob Valm välja, et projektijuhte on ehitusel tavapäraselt ainult üks ja enda spetsiifilisi muresid kellegagi eriti jagada ei ole. Seetõttu käiaksegi koolitusel, et saada kinnitust, kas tehakse ikka kõike parimal moel ja vahetatakse kogemusi muidugi ka teiste projektijuhtidega. “Nad ise on ütelnud, et saavad koolituselt kindlustunde ja mida varem tehtud, läheb süsteemi. Asjad saavad nimetuse,” lisab Valm.

Efektiivsust vajaka

Ka on ehitus pidevas muutumises, järjest jõulisemalt tungib valdkonda IT. “Tulemas on BIM-tehnolooga, 3D-projekteerimine, kus kogu ehitist saab vaadata tahvelarvutis, konkreetseid sõlmi näeb kolmedimensioonilisena. Infoliikumine muutub lühemaks, kontoris on varsti reaalajas näha, mis platsil toimub,” selgitab Valm, et nõuded koostöö efektiivsusele kasvavad. Eemärk on kaotada tühikäigud ja aja raiskamine. Ehitusel tegutsevad korraga mitmed erinevad ehitajad ja sageli tullakse hommikul objektile ja kõigil on soov alustada tööd hoone sama toa samas nurgas. “Siin on projektijuhi töö kõike korraldada, et kõik saaks tehtud ja tööplaan oleks paika pandud enne platsile tulekut,” lisab ta, et kuigi ehituse vallas on projektijuhid igati tasemel, on töökorraldus sageli lonkav. “Vaja on klaaslaest läbi murda. Siiani on inimesed leppinud ebaefektiivse töökorraldusega. Seetõttu on ka palgad sellised, nagu on. Kõrgem palk eeldab teistsugust tööd,” lisab Valm, jagades Põhjamaade kogemust, kus töökorraldusele on väga palju rõhku pandud. See annab ehitajale selge pildi tegemist vajavatest töödest ja kindlustunde, et kõik saab tehtud stressivabalt. Õigeaegselt ja eelarve piires. “See on fookus, mida on vaja edasi viia.” Aeg põleb alguses, raha lõpus Valm toob välja, et ehituse eelarve läheb sageli lõhki just viletsa projektijuhtimise tõttu. “Materjalikulu on enne objekti praeguseks juba suhteliselt täpselt välja arvutatav. Siin suuri kõikumisi pole,” kinnitab ta. Ülekulu tuleb sageli projekti lõpus, kui selgub, et tööd on halvasti planeeritud ja nende tegemiseks läheb kavandatust rohkem aega,” teab Valm. 

Neid aitavad vältida projektijuhi truud sõbrad kell ja kalkulaator. “Pidevalt peab projektijuhil ülevaade olema eelarvest.” Valm möönab, et eduka projektijuhi olulisim oskus on inimesed koos toimima panna. “Inimesed jäävad haigeks, kaovad, ei saa tähtajaks töid valmis, need on kõigis valdkondades projektijuhtide suurimad mured,” lisab Valm.

Pädev ligi poolesajas asjas

Edukas ehituse projektijuht valdab kutsekoja kutsestandardi 6. taseme kohaselt 46 eri oskust, milles on 20 tehnilist kompetentsi, 20 käitumuslikku kompetentsi ja 6 bürokraatiaga seotud pädevust. “Ehituse projektijuhid hindavad neid kõrgelt,” kinnitab koolitaja. Ehituse projektijuhtimisest võiks lisaks ehitusettevõtete töötajatele kasu olla ka tellija ehitusega tegeleval juhi. “Paljud kinnisvaraarendajad on koolitanud oma projektijuhte,” toob Valm välja. Oma projektijuhile tasub mõelda ka ettevõttel, kel on pidev vajadus ehitada midagi. “Kõike ehituse nüansse ei pea samaväärselt teadma, kuid töö laabul ladusamalt, kui räägitakse samas keeles.”

Osale arutelus

  • MarilIis Pinn
    Ehituse erilehe toimetaja

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed