7. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

6. detsembril toimuv ehitussektori aasta suursündmus toob kokku valdkonna otsustajad ja praktikud. Tänavu on fookuses muutused ehitussektoris tormiliselt muutuvas maailmas, arengusuunad ja tulevikutrendid 2017. aastal.

Konverentsil otsitakse vestlusringis "Ehitussektor vajab värsket, haritud ja kvaliteetset tööjõudu. Kas lahenduseks on pensionärid, pagulased või robotid?" vastust põletavale küsimusele, kuidas leevendada kvaliteetse tööjõu puudust.

Osaledes saab veel:

hea ülevaate ehitussektori riigipoolsest nägemusest ehitussektori arenguks 2017 aastal;

kokkuvõtte muutustest riigihangete seaduseelnõust;

teada, milliste ohtude ja varjukülgedega seisavad keerukas rahvusvahelises olukorras silmitsi eksportijad;

Rail Balticu loodavatest võimalustest ehitajatele;

infot kinnisvaraarenduse projektide finantseerimisvõimalustest;

ülevaate betooniettevõtjate muredest ja rõõmudest;

teada edusammudest ehitusvaldkonna digitaliseerimisel;

ERIPAKKUMINE:

REGISTREERU PRAEGU SOODUSHINNAGA 249 eur+km

KOLM JA ENAM OSALEJAT ÜHEST ETTEVÕTTEST 219 eur +km/osaleja

TUTVU KONVERENTSI KAVAGA SIIN JA PANE ENNAST KIRJA SIIN.

OÜ Astlanda Ehitus juhatuse liikme Kaupo Kolsari sõnul ei aita töökäte vähesuse ka “palgaralli”. “Kui tööjõudu pole, ei aita kõrgemad hinnadki,” nendib ta. Pigem hakkavad tööjõu puuduse tagajärjel pikenema tööde tähtajad. Tähtaegade venimise põhjustest saab Kolsari sõnul aru era-, ent mitte avalik sektor. “Avaliku sektori tellija ajab sõrad vastu, öeldes, et ehitusvaldkonnas on 1800 töötut, nii et probleemi ei tohiks olla,” räägib mees, lisades, et tasuks hoopis uurida, kus need töötud argipäeviti tegelikult on.

Kolsar tunnistab, et nende ettevõte, mis on spetsialiseerunud üldehitustöödele ja insenerehituslike tööde (trassid, sadamad jms) projektijuhtimisele, on olnud pigem konservatiivne. “Meie jaoks pole olnud olulised mitte mahud, vaid just see, et suudaksime tööd ära teha, aga järjest rohkem on kuulda, et üks või teine tegija tunnistab, et ei suudeta eesmärke täita,” räägib ta.

Kolsar lisab, et sageli võib kuulda, et üks või teine ehitustähtaeg läheb üle aja. “Selle taga pole mitte ehitaja saamatus või pahatahtlikkus, vaid just töökäte nappus,” usub ta. Kolsar lisab, et kui varem oli lihtsam ? võidi minna päevapealt selle juurde, kes rohkem maksis, siis praegu on vastutustundlikkus kasvanud ja tehakse oma töö ära, ning alles siis lahkutakse.

ASi Lemminkäinen Eesti juhatuse liikme Tarmo Trei hinnangul pole tööjõu vähesuse probleemile ühtset vastust ega lahendust. “Tööjõudu pole keeruline leida mitte ainult meie sektoris, see on üldine probleem,” tunnistab Trei. “Pädeva tööjõu leidmine on keeruline.”

“Meie puhul on tegu hooajalisusega,” märgib tee-ehitusega tegeleva ettevõtte juht. “Vaadates inimeste hulka, kes on hooajalistele töökohtadele konkureerinud, võib öelda, et mõni konkurss on meil lausa ebaõnnestunud,” tunnistab Trei, lisades, et sel aastal on olnud varasemaga võrreldes inimeste leidmine veel keerulisem, ehkki probleem on olnud tunnetatav juba aastaid. “Inimesed otsivad stabiilsemat tööd ja hooajalisi ametikohti ei taheta, meie sotsiaalsüsteem ei toeta samuti kõikuvat töösuhet,” räägib ta.

Töökäte vähesus tähendab tööandja jaoks keerulisemat olukorda tööde planeerimise osas. Ka tööde maht väheneb. “Üle oma varju ei hüppa,” märgib Trei. Kui turg pakub rohkem tööd, ent pole ressurssi ? nõudlus ja pakkumine on paigast ?, jätavad potentsiaalsed hangete tegijad investeerimata või lükkavad tegevused edasi, arvab ta.

“Ega teed parandamata jää. Ent hetkel mingit head lahendust ka pole,” lisab ta.

Töökäte vähesus võiks Trei sõnul sundida ettevõtteid kasutusele võtma tehnoloogiaid, mis vajavad vähem töökäsi.

Loe täismahus artiklit siit.