SEB: elamuehituse trend liigub individuaalelamute suunas

Võrreldes 2015. aastaga on märgata muutusi ka elamuehituse trendides. Nimelt on sellel aastal suurenenud huvi ennekõike individuaalelamute ehituse vastu.
Võrreldes 2015. aastaga on märgata muutusi ka elamuehituse trendides. Nimelt on ...

Käesoleval aastal aeglustunud ehituslubade taotlemise kasv näitab, et olukord stabiliseerub nii elamu- kui muude hoonete ehituses, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Võrreldes 2015. aastaga on märgata muutusi ka elamuehituse trendides. Nimelt on sellel aastal suurenenud huvi ennekõike individuaalelamute ehituse vastu.

Eelmisel nädalal avaldatud statistika ehituslubade taotlemise kohta näitab, et elamuehituse kasv on aeglustumas, kuid mitte aeglane. 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul väljastati ehitusluba enam kui 4600 uue eluruumi ehituseks, mida on 14% enam, kui sama perioodi vältel 2015. aastal. Hoolimata kahekohalisest kasvunumbrist on tõus eelmiste aastatega võrreldes siiski suhteliselt tagasihoidlik: 2015. aastal suurenes väljastatud ehituslubade arv 40% ja 2014. aastal koguni 130%. Kui kaugel oleme täna samas buumiaegsetest tippudest, iseloomustab fakt, et 2006. aastal suudeti 9 kuu jooksul anda välja 9762 luba – üle kahe korra enam kui sellel aastal.

Võrreldes 2015. aastaga on märgata muutusi ka elamuehituse trendides. Nimelt on sellel aastal suurenenud huvi ennekõike individuaalelamute ehituse vastu. Korterelamute rajamiseks antud ehituslubade arv on eelmise aastaga võrreldes koguni vähenenud: kui 2015. aasta esimese 9 kuu jooksul anti välja luba 124 korterelamu rajamiseks, siis sellel aastal 117. Seevastu uute üksik-, paaris- ja ridaelamute tarvis taotletud ehituslubade arv on suurenenud 200 võrra ehk 17% enam kui eelmisel aastal sama aja jooksul.

Huvitava vastuoluna on hoolimata kavandavate era- või ridamajade osatähtsuse suurenemisest, keskmine ruutmeetrite arv ehitusloa saanud uusehitistes vähenenud. Ehitustegevuse geograafiat vaadates on jätkuvalt enam kui pool ehitusloa saanud elamutest kavandatud kerkima Tallinnasse ja selle ümbrusesse, kuid võrreldes eelmise aastaga on Harjumaa osatähtsus veidi vähenenud. Eelmisel aastal anti uusehitusteks Harju maakonnas välja 55% ehituslubadest, selle aasta esimesel kolmel kvartalil 51,5%.

Veel väärib tähelepanu, et võrreldes eelmise aastaga on langenud ehitustegevuse kui sellise hind. Vähenemine on olnud küll väike, jäädes ühe protsendi piirimaile. Ehitustegevuse hinda on kahandanud ehitusmasinate ja –materjalide hinnalangus, samas kui tööjõukulu on suurenenud.

Vähem äri- ja tootmispindade ehituslubasid

Tipu paistab olevat saavutanud ka ettevõtete soov rajada uusi tootmis- ja äripindasid. Kui eelmisel aastal anti esimese kolme kvartaliga välja 2805 ehitusluba ligi miljoni ruutmeetri mitteelupindade ehituseks, siis selle aasta esimese 9 kuu jooksul vähem kui 1900, mis pindalas mõõdetuna veidi alla 900 000 ruutumeetri.

Koos uusehitistega on vähenenud ka ehitiste rekonstrueerimiseks ja laienda­miseks väljastatud ehituslubade arv. Langus tuli peaosas põllumajandus-, metsandus- ja kalandus­sektorist, kus 2015. aastal taotleti lubasid tavapärasest oluliselt enam. Ruutmeetrites mõõdetuna on kavandatavate ehituste aga mitme ehitise liigi puhul ka suurenenud. Varasemast enam soovitakse ehitada kaubanduspindasid, transpordihooneid ja tööstushooneid. Majanduskasvu kiirenemise ootus peaks äri- ja tootmispindade rajamist edaspidi toetama.

 

Osale arutelus

  • Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Endover otsib ehituse projektijuhti

Endover KVB OÜ

30. aprill 2018

Talot otsib MÜÜGI PROJEKTIJUHTI

M-Partner HR OÜ

29. aprill 2018

Ehituse erilehed