Autor: Lauri Leet, kaasautor • 20. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma ettekandes „LEAN protsesside juhtimine ehituses(tarkvara näitel)” selgitas Pikas, et viimase viiekümne aasta jooksul ei ole ehitussektoris lisandväärtuse kasv ühe inimtunni kohta kerkinud. „See tähendab, et ehitussektor on sisuliselt stagneerunud. Samal ajal kui teistes valdkondades – töötlevas tööstuses, on lisandväärtus selle aja jooksul kasvanud enam kui kaks korda.”

Pikas kirjeldas muu hulgas ka Forbesi 2010. aasta uuringut, kus selgub, et ehitusplatsil viibivast ajast vaid 32% tegeleb ehitustööline töö sooritamisega. Ülejäänud sisustatakse ootamise, ringi liikumise, juhendmaterjalidega tutvumise, tööriistade ja materjalide transpordiga jne.

Et kõnealused probleemid ei ole võõrad ka Eestis ning viimaste aastate jooksul leevendunud pole, näitab mudelprojekteerimise arendamisega tegeleva Alan Väli 2015. aasta magistritöö, mille käigus tuli välja tänase ehitusvaldkonna peamised probleemid. „Uuringu käigus vaadeldi Eesti ühte suurimat ehitusprojekti 11 nädala jooksul ja jälgiti, milline on nii nimetatud lõpetatud töö protsent,” kirjeldas Pikas. Selgus, et see protsent oli vaid 38. „Ehk plaanid, mida ehituses teeme, on sisuliselt kasutud. Tegeleme vaid jooksvalt probleemide lahendamisega,” võttis Pikas kokku.

Ehituse ja projektijuhtimise teooria on iganenud

Et seda olukorda parandada, on Pikase kinnitusel vaja muuta mõtteviisi. On selge, et muutused võtavad aega, aga need on vajalikud. „ Nagu näitas professor Lauri Koskela, peab ehitusele lähenema kui projektipõhisele tootmisele, kus saab rakendada LEAN-juhtimist ehk timmitud juhtimise põhimõtteid,” selgitas Pikas.

Lauri Koskela 2000. aasta doktoritöös välja töötatud teooria kohaselt tuleks ehitusprotsesside juhtimisel silmas 20. sajandi alguses tekkinud kolme tootmiskorralduse põhimõtet kogumis. Neist esimene on ressursside efektiivsemaks muutmise vaade, tegevuspõhine vaade, mis lihtsustatult tähendab, et jagades eesseisva projekti tegevused osadeks ning leides igale neist optimaalseima lahenduse, saame niimoodi igat osa eraldi optimeerides kokku optimaalse terviku. Järgmine põhimõte on Pikase sõnul voolvaade ehk protsessipõhine vaade, ehk vaatesse tuleb lisada ka elemendid, mis otseselt ei lisa väärtust, aga mõjutavad seda. „Kolmas on väärtuspõhine vaade, ehk me peame tegema vaid seda, mida klient tahab ja vastavalt sellele korraldama oma tootmist. Need kolm põhimõtet tuleb panna kokku ühtesse teooriasse ja kasutada seda ehitusprotsesside korraldamises,” selgitas Pikas lihtsas keeles.