Energeetika arengukava kinnitab ka ehitus- ja rekonstrueerimisnõuded

Maja
Aastaks 2030 on kavas rekonstrueerida 40 protsenti väikeelamutest ja 50...

Valitsuse eile riigikogule edasi saadetud uus energiamajanduse arengukava kinnitab varasemalt kokkulepitu: alates 2021. aastast peavad kõik ehitatavad hooned olema liginullenergia hooned ja aastaks 2030 on kavas rekonstrueerida 40 protsenti väikeelamutest ja 50 protsenti korterelamutest.

Energia arengukava kohaselt on Eesti eesmärgiks tagada energiajulgeolek läbi energiasõltumatuse suurendamise, tarbijate parem energiaga varustatus, madalamad kulutused energiale ja suurenda Eesti energeetikasektori keskkonnasõbralikkust.

Arengukava fookuses on avatud turukorraldus, mis tänu elektri- ja gaasipakkujate mitmekesistamisele tähendab suurema turukonkurentsi tekkimisel tarbijahindade soodsamaks muutmist. Samuti efektiivsem energiakasutus nii energia edastamisel kui tarbimisel. Nii on tuginedes Euroopa Liidus kokkulepitule alates 2021. aastast kõik ehitatavad hooned liginullenergia hooned ja aastaks 2030 on kavas rekonstrueerida 40 protsenti väikeelamutest ja 50 protsenti korterelamutest. Seega paranevad energiakasutus ja elamistingimused, samuti tõuseb kinnisvara väärtus.

Taastuvenergia arendamisel on riigil kavas jätkata seniseid tegevusi eesmärgiga saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 50 protsenti võrreldes tänase 26 protsendiga, selline tõus saavutatakse biokütuste kasutamisega kaugküttemajanduses (80 protsenti võrreldes praeguse 40 protsendiga) ja transpordikütustena, samuti taastuvelektri tootmise kasvuga tänaselt 16 protsendilt 50 protsendini aastal 2030. Taastuvenergia investeeringutele peavad panuse andma maksukeskkond, energiaturu regulatsioon ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise hind. Riiklik subsideerimine taastuvenergia sektoris väheneb kava kohaselt miinimumini ja uusi elektritootmise võimsusi rajatakse plaanide kohaselt lähtuvalt elektrituru tingimustest.

Arengukava usub ka põlevkivisektori konkurentsivõimesse kaugemas tulevikus. Põlevkivisektori arengut mõjutavad elektri hind regioonis, nafta hind maailmaturul ja CO2 kvootide hind. Nendest näitajatest, aga ka riigi otsustest kaevandusõiguse tasude diferentseerimiseks, sõltuvad põlevkivisektori reformiks vajalikud investeerimisotsused põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivisektori moderniseerimine tähendab Eesti ühiskonnale suurema väärtuse loomist tänaste põlevkivi kaevandusmahtude (kuni 20 miljonit tonni aastas) suurendamiseta, aga on ka aluseelduseks Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja rahvusvaheliste kliimalepete täitmiseks.

Arengukava läheb edasi arutelule riigikokku, misjärel kinnitab selle valitsus. Ajalooliselt on energiamajanduse arengukava Eestis läbi vaadatud iga 5-6 aasta järel, eelmine „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ kinnitati Riigikogus 7 aastat tagasi juunis 2009.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

DEROSSI OÜ otsib PROJEKTIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Ehituse erilehed