Autor: Lauri Leet, kaasautor • 19. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metallitoodete pöördmaksustamise seadus jõustus 1. jaanuaril 2017. Seni võitles maksu- ja tolliamet võimalike pettuste vastu tavapärase kontrollitegevusega. 

Kuidas mõjutab metalliäri pöörmaksustamine ehitussektorit, räägib Leinonen Eesti nõustamisüksuse juht Tõnis Elling 26. jaanuaril Bliss konverentsikeskuses toimuval seminaril “Ehitussektori 2017. aasta seadusemuudatused”. 

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse 2016. aastal jõustunud ja 2017. aastal jõustuvad muudatustest räägib seminaril Tuulikki Laesson, Laesson & partnerid OÜ jurist. 

Vaata kava ja registreeru seminarile SIIN. 

 

Vastavalt seadusemuudatusele rakendatakse pöördmaksustamist vee- ja gaasitorudele, lehtmetallile, ehitusarmatuurile ja teistele metallitoodetele, mida kasutatakse peamiselt ehitustel ja masinatööstuses.

Seni on petturid kasutanud käibemaksupettusteks puhverettevõtteid, mille kaudu märgitakse arvele küll käibemaks, kuid seda riigi tuludesse ei tasuta. Samas, kauba ostja küsib riigilt tagasi arvele märgitud käibemaksu, mida pole tegelikult riigi tuludesse laekunud.

Maksu- ja tolliameti (MTA) kontrolliosakonna juhtivrevidendi Aive Poomi selgitusel tegid ettepaneku pöördmaksu kehtestamiseks metallisektori ettevõtjad ise, et välistada käibemaksupettusi tegevusalal ja tagada võrdsem konkurents.

“Metallisektori ettevõtjate hinnangul on antud sektoris pettuste tõttu konkurentsitingimused halvad, kauba hind on puhverettevõtete tõttu nii madalaks aetud, et ausal teel kauba maaletoojad on sunnitud kaupa müüma osaliselt alla tehasehindade,” selgitab Poom. “Tegemist on kalli kaubaga, mille järele on suur nõudlus. Ostja on nõus soetama soodsa hinnaga, tundmata huvi selle vastu, kas kaup on liikunud mööda ausat tarneahelat.”

Pöörmaksustamise ettepanekut toetasid suurematest liitudest tema sõnul nii Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kui ka Eesti Masinatööstuse Liit.

“Halli majanduse” väljatõrjumine

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson usub, et ettevõtjate maksekäitumine on viimastel aastatel Eesti ehitussektoris tervikuna paranenud. Ühest küljest toetab seda ehitusturu üsna stabiilne, ilma suurte tõusude- langusteta seis, teisest küljest aga kindlasti ka MTA aktiivne sihipärane tegevus. “Sellele vaatamata on maksupettused ehitussektoris veel küllaltki levinud, millest suure osakaalu moodustavad ka käibemaksupettused,” tunnistab Peterson samas.

“Eesti Ehitusettevõtjate Liit on juba aastaid esitanud nii rahandusministeeriumile kui ka MTAle seisukohti ja ettepanekuid erinevate meetmete kehtestamiseks n-ö halli majanduse ja ebaausa konkurentsi vähendamiseks ehitussektoris. Ühe peamise abinõuna oleme näinud just käibemaksuga maksustamise erikorra (pöördmaksustamise) kehtestamise vajadust kogu ehitussektoris,” selgitab Peterson.

Ta märgib, et on positiivne, et lõpuks otsustati pöördmaksustamine kehtestada metalltoodete osas ja ka siin on EEEL olnud kindlalt toetaval seisukohal. “Loodame, et analoogne meede rakendatakse lähitulevikus kogu ehitussektorile. Kindlasti avaldaks selline seadusemuudatus maksupettuste vältimisel oluliselt positiivsemat mõju, kui mõni aeg tagasi ettevõtetele kehtestatud tuhandeeuroste arvete deklareerimiskohustus.”

Pöördmaksustamise kogemus teistes sektorites edukas

Maksu- ja tolliamet toetas ettepanekut Aive Poomi selgitusel peamiselt kolmel põhjusel. “Esiteks on nimetatud sektori käibemaksukahju võrreldes teiste sektoritega meie hinnangul piisavalt oluline, teistes liikmesriikides (täpsemalt kuues riigis) on sellist praktikat rakendatud ning lisaks on Eestis pöördmaksustamise kehtestamise kogemus olnud edukas.”

Indrek Peterson tunneb rahulolu, et eriti viimastel aastatel on maksu- ja tolliamet muutunud ettevõtjate suunas avatumaks ja ettevõtjate seisukohti on ka rohkem kuulda võetud. “Kui maksuprobleemide teadvustamise suhtes on ettevõtjad MTAga suures osas ühel meelel, siis probleemide ennetamiseks võimalike abinõude rakendamisel esineb ka erimeelsusi. Loodan, et ettevõtlusorganisatsioonide koostöö MTAga jätkub ka edaspidi ja et nii mõndagi ettevõtjate asjalikku ettepanekut ka rakendatakse.”

Raamatupidamisteenust ja maksunõustamist pakkuva ettevõtte Leinonen Estonia nõustamisüksuse juhi, käibemaksuspetsialisti Tõnis Ellingu sõnul on siseriiklik pöördmaksustamine üsna hea ja lihtne viis maksupettusi paremini vältida ja avastada. “Seda just üsna lühiajaliselt. Halduskoormus veeretatakse kenasti kauba ostja peale.”

Küll aga valitseb Ellingu sõnul sellega oht, et pettuse valdkond vahetub ja seda on ka senine praktika näidanud. “Ajutiselt pannakse ühele ärile piir ette, aga sama tegevus jätkub teises vallas. Tihti teevad seda ka samad petturid. Skeemid ei muutu,” toob ta välja probleemi. “Samas on see positiivne igal juhul selles mõttes, et üks sektor saab vähemalt ajutiselt ausamaks.”