Tartusse kerkis esindushotell

Nelja superior tärni nõuetele vastav hotell Lydia avas uksed tänavu juuni lõpus.
Nelja superior tärni nõuetele vastav hotell Lydia avas uksed tänavu juuni lõpus.

Tartus Ülikooli tänaval vana fassaadi taga ja Toomemäe nõlvas peidab ennast moodne betoonhoone, milles avas uksed linna esinduslikum hotell Lydia, kirjutas ehituse erileht.

Nõudliku- ja kvaliteeti armastava tellija taktikepi all, muinsuskaitse kõiki soove täita püüdes on ehitajad olematu suurusega platsil osavalt ühendanud mineviku suursugususe, tuleviku tagasihoidliku elegantsiga. Kui jalutada mööda Ülikooli tänavat Raekoja platsi poole, võlub hoone hoolega hoitud ajaloolise fassaadiga, alles lähemale jõudes on näha uus osa. Toomemäe nõlvalt paistab vaid katus, mis on disainitud nii, et sobib hästi Tartu vanalinna katuste vahele. Mäge hoiab hotellile peale kukkumast punastest tellistest moodne pits. Punased tellised on ilmselt valitud, kuna need on kaunitavad mitmeid Toomemäe hooneid.
ASi Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelari sõnul oli kõige suurem väljakutse algse hoone fassaadi säilitamine, mis sai oma lõpliku kuju koostöös muinsuskaitseametiga. Sellest vähem väljakutseid ei pakkunud tõsiasi, et tuli ehitada mäe sisse. “Igast küljest tahtis midagi kaela vajuda, mis saab veel väljakutsuvam olla,” võttis ta olukorra tabavalt kokku.

Säilitada nii palju kui võimalik

Muinsuskaitise soov oli säilitada nii palju, kui võimalik – fassaad, aknalauad, ahjud, trepid. Seda sai ka tehtud. Nii on hoone nn ajaloolises osas kõikvõimalikud detailid hoole ja armastusega säilitatud, taastatud ja taas kasutusse võetud. Säilitatud on ka vana hooneosa kelder.
Eriti keeruline oli säilitada fassaadi, mis aja-, välis- ja füüsikategurite tõttu oli kaotamas oma esialgset struktuurset koospüsivust. Seetõttu tuli müür korralikult metallsõrestikuga toetada. “Algselt oli plaan tugiraam rajada hoone sisse, kuid leidsime lahenduse, kus tugipostid jäid tänavale,” selgitab Somelar. 
See aitas lahendada järgmist väljakutset. Nimelt oli krunt mäe ja tänava vahel kitsas, ehitajad pidid mahutama kõik vajaliku sajakonna ruutmeetri suurusele tänavajupile. Ajutiselt kaotati Ülikooli tänaval hoone ees parkimiskohad, kuid tänav jäi liikluseks avatud. 
“Tänaval viibijate õhutus on ülitähtis,” toob Somelar välja, et sooviti välistada iga võimalus, kui vanast fassaadist tööde käigus peaks mõni detail alla kukkudes kedagi vigastama. Õnneks kõik laabus ja midagi alla ei kukkunud. “Korrakski ei tulnud pähe, et müür võiks laguneda, sest toestus oli ülivõimas,” kiidab ta konstruktorite tööd. 
Luksuslik hoone
Ka hoone siseviimistlus on luksuslik ja kliendikeskne. “Kui tihti üritatakse optimeerida ja võtta pinnalt maksimu, siis Ülikooli 14 hoones on tehtud kõik nii, et kliendil oleks mugav,” kinnitab Somelar. Luksust lisavad kallid viimistlusmaterjalid. 
“Tellijal olid ülikõrged nõudmised nii arhitektile, projekteerijale, kui ka ehitajale. Selle eeldus oli omakorda ülihea kontseptsiooni loomin,” toob Somelar välja.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed