Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 30. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ennekõike on Maa-ameti struktuurimuudatused tingitud maareformi lõpusirgele jõudmisest, halduskulude kokkuhoidmisest ja järjest parematest võimalustest korraldada asjaajamist elektrooniliselt,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Kõige suuremad muudatused toimuvad maakatastri valdkonnas, kus maakondlike katastribüroode ja senise kahe osakonna baasil on loodud neli osakonda, mis lisaks katastriandmete registreerimisele ja arhiveerimisele hakkavad senisest enam rohkem rõhku panema andmete kvaliteedile, ajakohasusele ja avalikustamisele.

 „Kui maareformi kõrgajal oli oluline katastriüksuste kiire registreerimine, siis nüüd on oluline hakata parandama tollase kiirustamise tagajärjel tekkinud ebatäpsusi ja korrastama andmete kvaliteeti,“ selgitas Tiits.

Varasemad maakondlikud katastribürood olid vajalikud siis, kui reformi käigus moodustati palju uusi katastriüksusi ja kogu asjaajamine käis paberil, seisab ameti pressiteates. Nüüdseks on maareform lõppemas, Maa-amet on katastriga suhtlemiseks loonud elektroonilised võimalused, sh katastritoimiku esitamiseks elektroonilisel kujul. Senised katastribüroode töötajad on enamjaolt üle viidud registriosakonda ja valdav osa neist jääb tööle endisesse asukohta.

Struktuurimuudatused puudutavad ka ruumi- ehk kaardiandmete tootmist ja avalikustamist – likvideeritakse praegune kartograafia osakond, selle ülesanded lähevad üle moodustatavasse ruumiandmete osakonda.