Vanad rõdud vajavad renoveerimist

Vanad rõdud
Vanad rõdud

Varisemisohtlikud rõdud, rõdupiirded ja varikatused tähendavad elu potentsiaalse surmarelva kõrval, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu. TTÜ ehitusprofessor Karl Õiger jagab soovitusi, kuidas olukorda parandada.

Tehnilise Järelevalve Amet  viis 2012. kuni 2013. aastal läbi eraldi uuringu  suurpaneel-korterelamute rõdude ja  lodžade raudbetoonist piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada raudbetoonist piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide üldine seisukord ning soov motiveerida omanikke rakendama meetmeid  ohutuse tagamiseks.

„Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, tasuks omanikel ja korteriühistutel aktiivselt jälgida rõdupiirete seisukorda. Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle konstruktsioonide seisukord ja võetakse tarvidusele meetmed võimaliku ohu kõrvaldamiseks,“ soovitas TJA. „Konstruktsioonide eluea pikendamiseks tuleb neid järjepidevalt hooldada, eelkõige kaitsta korrosiooni eest. Rõdude seisukorra kohta asjatundliku hinnangu saamiseks ning piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide tugevdamise osas parima lahenduse leidmiseks tasuks korteriomanikel või ühistutel konsulteerida ehituseriala ekspertidega või projekteerijatega,“ soovitas uuringu läbiviija.

Neli võimalust

TTÜ ehitusprofessori Karl Õigeri sõnul võib varisemisohtlikke rõdusid, piirded või varikatuseid märgata igal pool. Õigeri sõnul tuleks taolisel juhul kõne alla neli varianti. Esimesel juhul lõigataks rõdu maha ning asendataks nö. prantsuse rõduga, mis uuselamutes päris levinud. „Teine variant oleks kahjustatud rõdud eemaldada ja ehitada uued rõdud, mis välisnurkadest riputatakse kaldsete varrastega kandeseintesse. Kolmas variant oleks rõdupaneelide puhastamine terassarruseni välja, kui tarvis, saab ka juurde keevitada, ja seejärel taas korralike materjalidega reprofileerida,“ rääkis Õiger. „Neljas variant oleks ehitada uued kandepostid ja vundamendid, sel moel on toestatud vigased rõdud näiteks mitmes majas Pae tänaval,“ selgitas ta. „Muidugi on viimasel juhul probleem, et rõdu kipub edasi lagunema ja materjali sealt pudenema.“

Järgmiseks probleemkohaks Õigeri hinnangul on suurpaneel-korterelamute raudbetoonist lodžade raudbetoonist piirdepaneelid. „Rõdu võib olla mitte väljaulatuv, vaid kortermaja fassaadiga tasapinnas. Sel on raudbetoonist, 700-800 kilo kaaluv piire, mis neljas punktis kinnitatud, just taoliste piirdekonstruktsioonide olukorda uuris ka TJA,“ selgitas Õiger. „Näiteks  Sõstra tänaval Tallinnas asendati need terasest piiretega,“  toob professor välja ühe võimaluse.

Kolmandaks murekohaks on vanade paneelmajade varikatused. „See toetub väljast kahele teraspostile, seina peal on kaks ülinõrka kinnitust. Murtud esiservaga varikatuse paneel on eriti raske, ja kui sinna näiteks mööbliauto kogemata vastu läheb, tuleb see kolaki alla,“  rääkis Õiger, kelle sõnul mõistavad inimesed paraku olukorra tõsidust alles siis, kui õnnetus käes. Kirjeldatud varikatused tuleks tema sõnutsi eemaldada ja asendada kergema tänapäevase lahendusega, milliseid on ka paljude hoonete juures juba kasutatud.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Ehituse erilehed