Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 21. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehnilise Järelevalve Ameti uuringu esimese etapi tulemusena kaardistati üle Eesti ligikaudu 840 suurpaneelelamut, mille rõdude piiretena on kasutatud raudbetoonist piirdepaneele. Uuringu teises etapis valiti kaardistatud hoonete seast välja 26 hoonet, mille rõdude piirdepaneelidele (kokku 233 rõdu) teostati visuaalne vaatlus.

Tüüpilisemate puudustena tuvastati kinnituselementide tugevusomadusi vähendavaid puudusi nagu ebapiisav korrosioonikaitse, kinnituste mittevastavus ehitusprojektile ning ehitusprojektile mittevastavate materjalide kasutamine kinnitustes.

Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. Vaid 16% olid väga hästi teostatud ja säilinud ehk kasutatud on projektikohaseid konstruktsioonielemente, need on kaetud korrosioonikaitsega ning keevisliited on teostatud vastavalt projektile. Samas 61% juhtudest ilmnes rõdude piirdepaneelide kinnitustes selliseid puudusi, mis võivad kaasa tuua esipaneeli varingu, mistõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda koheselt.

Tehnilise Järelevalve Amet  viis 2012. kuni 2013. aastal läbi eraldi uuringu  suurpaneel-korterelamute rõdude ja  lodžade raudbetoonist piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada raudbetoonist piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide üldine seisukord ning soov motiveerida omanikke rakendama meetmeid  ohutuse tagamiseks.

„Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, tasuks omanikel ja korteriühistutel aktiivselt jälgida rõdupiirete seisukorda. Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle konstruktsioonide seisukord ja võetakse tarvidusele meetmed võimaliku ohu kõrvaldamiseks,“ soovitas TJA. „Konstruktsioonide eluea pikendamiseks tuleb neid järjepidevalt hooldada, eelkõige kaitsta korrosiooni eest. Rõdude seisukorra kohta asjatundliku hinnangu saamiseks ning piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide tugevdamise osas parima lahenduse leidmiseks tasuks korteriomanikel või ühistutel konsulteerida ehituseriala ekspertidega või projekteerijatega,“ soovitas uuringu läbiviija.

Neli võimalust

TTÜ ehitusprofessori Karl Õigeri sõnul võib varisemisohtlikke rõdusid, piirded või varikatuseid märgata igal pool. Õigeri sõnul tuleks taolisel juhul kõne alla neli varianti. Esimesel juhul lõigataks rõdu maha ning asendataks nö. prantsuse rõduga, mis uuselamutes päris levinud. „Teine variant oleks kahjustatud rõdud eemaldada ja ehitada uued rõdud, mis välisnurkadest riputatakse kaldsete varrastega kandeseintesse. Kolmas variant oleks rõdupaneelide puhastamine terassarruseni välja, kui tarvis, saab ka juurde keevitada, ja seejärel taas korralike materjalidega reprofileerida,“ rääkis Õiger. „Neljas variant oleks ehitada uued kandepostid ja vundamendid, sel moel on toestatud vigased rõdud näiteks mitmes majas Pae tänaval,“ selgitas ta. „Muidugi on viimasel juhul probleem, et rõdu kipub edasi lagunema ja materjali sealt pudenema.“

Järgmiseks probleemkohaks Õigeri hinnangul on suurpaneel-korterelamute raudbetoonist lodžade raudbetoonist piirdepaneelid. „Rõdu võib olla mitte väljaulatuv, vaid kortermaja fassaadiga tasapinnas. Sel on raudbetoonist, 700-800 kilo kaaluv piire, mis neljas punktis kinnitatud, just taoliste piirdekonstruktsioonide olukorda uuris ka TJA,“ selgitas Õiger. „Näiteks  Sõstra tänaval Tallinnas asendati need terasest piiretega,“  toob professor välja ühe võimaluse.

Kolmandaks murekohaks on vanade paneelmajade varikatused. „See toetub väljast kahele teraspostile, seina peal on kaks ülinõrka kinnitust. Murtud esiservaga varikatuse paneel on eriti raske, ja kui sinna näiteks mööbliauto kogemata vastu läheb, tuleb see kolaki alla,“  rääkis Õiger, kelle sõnul mõistavad inimesed paraku olukorra tõsidust alles siis, kui õnnetus käes. Kirjeldatud varikatused tuleks tema sõnutsi eemaldada ja asendada kergema tänapäevase lahendusega, milliseid on ka paljude hoonete juures juba kasutatud.