Autor: Marge Männistu, kaasautor • 16. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on Tallinna peatänava loomise projekt linna ja riigi ühine plaan, mille eeltegevusi viib ellu Arhitektuurikeskus. Tegemist on ambitsioonika ja kompleksse kavaga, mis saab teoks mitmete teekondade põimumise ning ühiste huvide läbi.

“Riik ja Tallinna Sadam soovisid saada väärikat ruumi ümber sadama ja teed kesklinna ning vastupidi. Tallinn on tasapisi uuendamas kesklinna linnaruumi, mille osaks on olnud Vabaduse väljak ja Pärnu maantee trammitee rekonstrueerimine. Tallinnas, nagu enamikes linnades, tuleb autosid üha juurde, kuid uusi sõiduradu paraku juurde ei mahu. 1960ndatest pärit magistraalikeskne linnaplaneerimine on end ammendanud ning olude sunnil tuleb leida teistsuguseid lahendusi kui seni,” lisab Järg.

Arhitektuurikeskus on alates 2009. aastast korraldanud linnafoorumeid, mille eesmärk on olnud aidata Eesti linnadel tegeleda olulistele ja aktuaalsetele probleemidele lahenduste leidmisega. Sarnaseid muutusi on maailmas läbi viidud paljudes linnades. Tihti kaasneb sellega skepsis ja umbusk ning just seetõttu leiab Järg, et riigi ja linnapoolne suur usalduskrediit on neile äärmisel olulised.

Eesmärk: Esimene osa Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektist, et luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum.

Toetavad: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond, Tallinna linn, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit, AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus ja mitmed teised kohalikud ettevõtted.

Ideevõistluse žürii: Taavi Aas Tallinna linnavalitsusest (esimees), Endrik Mänd Tallinna linnaplaneerimise ametist, Ain Valdmann Tallinna kommunaalametist, Ülar Mark, Ott Kadarik ja Ott Alver Eesti Arhitektide Liidust, Raul Järg Eesti Arhitektuurikeskusest, Karin Bachmann Eesti Maastikuarhitektide Liidust ning liikuvusekspert Marek Rannala. Varuliige Katrin Koov Eesti Arhitektide Liidust.

Töid laekus kaheksa, võitis projekt “Kevad linnas”, autorid Toomas Paaver Linnalahendused OÜst, Indrek Kustavus Extech Designist ning Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke, Valdis Linde ja Riin-Kärt Ranne Kavakavast.

Suunanäitaja linnaruumis

Suurim loodetav muudatus on Järgi sõnul see, et muutub arusaam linnaruumist. Tänav ei pea tähendama majade vahele paigutatud transpordikoridori, vaid tänav võiks olla sündmusruum, elukeskkond, kohtumis- ja ajaveetmispaik.

“Maailma kogemused on näidanud, et kui muuta magistraalkoridor inimsõbralikuks linnaruumiks, kus inimesed tahavad, mitte peavad viibima, tekib piirkonda kiiresti elav tänavakultuur, sündmused, piirkonna identiteet, elavneb kohalik ettevõtlus, kokkuvõttes tekib identiteediga meeldiv piirkond,” lisab Järg. Tallinna puhul tähendab see, et vanalinna kõrvale tekib magistraalkoridoride asemele identiteediga uus linnasüda.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur Renee Puusepale on projekti peaeesmärgiks muuta Tallinn paremaks linnaks ning näidata suunda, kuidas linnatänavaid võiks käsitleda.

“Suurimaks muutuseks loeksin autoliikluse kahanemist ning jalgsi ja rattaga piirkonda külastavate inimeste arvu tõusu. Seda muutust saame ka numbriliselt jälgida,” seletab Puusepp. Lisades, et üheks konkreetsemaks projekti eesmärgiks on vähendada ka õhusaastet Tallinna kesklinnas ning selleks tuleb oluliselt vähendada piirkonna liikluskoormust, mootorsõidukite tekitatud heitgaase ning autode poolt üles keerutatud tolmu.

Teadmatus tekitab hirme

Suured muudatused tekitavad alati küsimusi ning hirme. Järgi hinnangul kardetakse enim liikluskaost, suuri ummikuid ning seda, et autoga ei saa enam kesklinna ligi ning see kõik peletab südalinnast viimasedki ärid.

“Need on põhjendatud hirmud, selline skepsis on saatnud võrreldavaid ettevõtmisi igal pool. Päriselus on tulemus olnud vastupidine – elav linnaruum on hoopis elama pannud nii kogukonnaelu, tänavakultuuri kui kohaliku ettevõtluse. Ettevõtete külastatavus ja käibed on suurenenud kõikjal,” räägib Järg.

Tema sõnul on nad kontakteerunud ja kohtunud piirkonna ettevõtjate ja arendajatega ning viinud läbi küsitlusi ja personaalseid intervjuusid, et tagada informeeritus ja kaasatus muutuste kavandamisse ja elluviimisse. Senine tagasiside on Järgi sõnul pigem positiivne.

Puusepp leiab, et peamised vastuargumendid võivad tuleneda inimeste teadmatusest ja projekti eesmärkidega mitte kursis olemisest. Palju kardetakse, et autoga liiklemine keelatakse piirkonnas ära. Ta kinnitab, et tegelikult tagatakse autoga juurdepääsud ettevõtetele ja asutustele.

Linnakodanike kaasamine planeerimise ja otsustusprotsessi on Peatänava projektis tema sõnul väga tähtsal kohal. Tahetakse muuta senist praktikat, kus otsused tehakse enne ära ja avalikustamine toimub pärast sisuliste otsuste langetamist.

Järg kinnitab, et protsessi algusest peale on tehtud kõik linlasi kaasates. “Oleme läbi viinud küsitlusi nii veebis kui tänaval. Peatänava jaoks on koostatud eraldi veebilehekülg, kus on üleval kogu aktuaalne info ja on alates jaanuarist avatud ka kaasamiskeskkond, kuhu on oodatud kõigi mõtted ja ideed ja kus saab pidada ka diskussiooni. Tallinna peatänav võiks olla teema, kus kõigil linlastel on põhjust kaasa rääkida,” lisab Järg.

Kõik linlaste välja käidud ideed linna parandamiseks on tehtud avalikuks. Parimaid nendest tutvustatakse piirkonna ettevõtjatele, et leida rahastust nende elluviimiseks.

Kogu aktuaalne info www.peatänav.ee

 

Teine etapp avab mere

Peatänava projekti esimese etapi arhitektuurivõistlus on läbi ja nüüd järgneb projekteerimise etapp. Praegu on käsil teise etapi ühendused merega ja arhitektuurikonkursi ettevalmistamine.

“Eelkõige näeme vajadust muuta Ahtri tänava ületamine jalakäijatele turvalisemaks ja meeldivamaks, aga palju on ka ära teha Mere puiestee, Hobujaama tänava, Parda tänava jt ühenduste puhul,” seletab Puusepp.

Järg lisab, et praegu käib vajalike lähteandmete kogumine ja uuringute koostamine ning erinevate sihtrühmade kaasamine, sh avalik ideekorje. Eeltegevused on plaanis lõpetada järgmise aasta aprillis. Projekteerimine 2017. aasta lõpuks ning esimene ehitusetapp võiks valmis olla 2019. suveks. Kas ja kuidas toimub piirkonnas liiklemine ehitustööde ajal, ei oska keegi veel täpselt öelda.

Projekti eeldatav maksumus on 10–20 miljonit eurot. Eeltegevusi finantseerib peamiselt Keskkonnainvesteeringute Keskus, lisaks Tallinna Sadam ja Capital Mill ning Porto Franco.

Projekteerimisetapi finantseerimine on Tallinna linna kanda, ehitustööde maksumusest tuleb 80% Euroopa Ühtekuuluvuse fondist ja 20% Tallinna linna eelarvest.