Tallinna südalinna ootavad ees muutused

Narva maantee
Narva maantee peaks paari aastaga muutuma magistraalist avatud linnaruumiks.

Järgneva viie aasta jooksul on plaan välja ehitada Tallinna linnakeskuse ja mere vaheline linnaruum, eesmärgiga luua linnale süda ning mõnus keskkond jalakäijatele. Tegemist on tõenäoliselt paljude aastakümnete mõjukaima linnaruumiprojektiga Tallinnas.

Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on Tallinna peatänava loomise projekt linna ja riigi ühine plaan, mille eeltegevusi viib ellu Arhitektuurikeskus. Tegemist on ambitsioonika ja kompleksse kavaga, mis saab teoks mitmete teekondade põimumise ning ühiste huvide läbi.

“Riik ja Tallinna Sadam soovisid saada väärikat ruumi ümber sadama ja teed kesklinna ning vastupidi. Tallinn on tasapisi uuendamas kesklinna linnaruumi, mille osaks on olnud Vabaduse väljak ja Pärnu maantee trammitee rekonstrueerimine. Tallinnas, nagu enamikes linnades, tuleb autosid üha juurde, kuid uusi sõiduradu paraku juurde ei mahu. 1960ndatest pärit magistraalikeskne linnaplaneerimine on end ammendanud ning olude sunnil tuleb leida teistsuguseid lahendusi kui seni,” lisab Järg.

Arhitektuurikeskus on alates 2009. aastast korraldanud linnafoorumeid, mille eesmärk on olnud aidata Eesti linnadel tegeleda olulistele ja aktuaalsetele probleemidele lahenduste leidmisega. Sarnaseid muutusi on maailmas läbi viidud paljudes linnades. Tihti kaasneb sellega skepsis ja umbusk ning just seetõttu leiab Järg, et riigi ja linnapoolne suur usalduskrediit on neile äärmisel olulised.

Suunanäitaja linnaruumis

Suurim loodetav muudatus on Järgi sõnul see, et muutub arusaam linnaruumist. Tänav ei pea tähendama majade vahele paigutatud transpordikoridori, vaid tänav võiks olla sündmusruum, elukeskkond, kohtumis- ja ajaveetmispaik.

“Maailma kogemused on näidanud, et kui muuta magistraalkoridor inimsõbralikuks linnaruumiks, kus inimesed tahavad, mitte peavad viibima, tekib piirkonda kiiresti elav tänavakultuur, sündmused, piirkonna identiteet, elavneb kohalik ettevõtlus, kokkuvõttes tekib identiteediga meeldiv piirkond,” lisab Järg. Tallinna puhul tähendab see, et vanalinna kõrvale tekib magistraalkoridoride asemele identiteediga uus linnasüda.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur Renee Puusepale on projekti peaeesmärgiks muuta Tallinn paremaks linnaks ning näidata suunda, kuidas linnatänavaid võiks käsitleda.

“Suurimaks muutuseks loeksin autoliikluse kahanemist ning jalgsi ja rattaga piirkonda külastavate inimeste arvu tõusu. Seda muutust saame ka numbriliselt jälgida,” seletab Puusepp. Lisades, et üheks konkreetsemaks projekti eesmärgiks on vähendada ka õhusaastet Tallinna kesklinnas ning selleks tuleb oluliselt vähendada piirkonna liikluskoormust, mootorsõidukite tekitatud heitgaase ning autode poolt üles keerutatud tolmu.

Teadmatus tekitab hirme

Suured muudatused tekitavad alati küsimusi ning hirme. Järgi hinnangul kardetakse enim liikluskaost, suuri ummikuid ning seda, et autoga ei saa enam kesklinna ligi ning see kõik peletab südalinnast viimasedki ärid.

“Need on põhjendatud hirmud, selline skepsis on saatnud võrreldavaid ettevõtmisi igal pool. Päriselus on tulemus olnud vastupidine – elav linnaruum on hoopis elama pannud nii kogukonnaelu, tänavakultuuri kui kohaliku ettevõtluse. Ettevõtete külastatavus ja käibed on suurenenud kõikjal,” räägib Järg.

Tema sõnul on nad kontakteerunud ja kohtunud piirkonna ettevõtjate ja arendajatega ning viinud läbi küsitlusi ja personaalseid intervjuusid, et tagada informeeritus ja kaasatus muutuste kavandamisse ja elluviimisse. Senine tagasiside on Järgi sõnul pigem positiivne.

Puusepp leiab, et peamised vastuargumendid võivad tuleneda inimeste teadmatusest ja projekti eesmärkidega mitte kursis olemisest. Palju kardetakse, et autoga liiklemine keelatakse piirkonnas ära. Ta kinnitab, et tegelikult tagatakse autoga juurdepääsud ettevõtetele ja asutustele.

Linnakodanike kaasamine planeerimise ja otsustusprotsessi on Peatänava projektis tema sõnul väga tähtsal kohal. Tahetakse muuta senist praktikat, kus otsused tehakse enne ära ja avalikustamine toimub pärast sisuliste otsuste langetamist.

Järg kinnitab, et protsessi algusest peale on tehtud kõik linlasi kaasates. “Oleme läbi viinud küsitlusi nii veebis kui tänaval. Peatänava jaoks on koostatud eraldi veebilehekülg, kus on üleval kogu aktuaalne info ja on alates jaanuarist avatud ka kaasamiskeskkond, kuhu on oodatud kõigi mõtted ja ideed ja kus saab pidada ka diskussiooni. Tallinna peatänav võiks olla teema, kus kõigil linlastel on põhjust kaasa rääkida,” lisab Järg.

Kõik linlaste välja käidud ideed linna parandamiseks on tehtud avalikuks. Parimaid nendest tutvustatakse piirkonna ettevõtjatele, et leida rahastust nende elluviimiseks.

Teine etapp avab mere

Peatänava projekti esimese etapi arhitektuurivõistlus on läbi ja nüüd järgneb projekteerimise etapp. Praegu on käsil teise etapi ühendused merega ja arhitektuurikonkursi ettevalmistamine.

“Eelkõige näeme vajadust muuta Ahtri tänava ületamine jalakäijatele turvalisemaks ja meeldivamaks, aga palju on ka ära teha Mere puiestee, Hobujaama tänava, Parda tänava jt ühenduste puhul,” seletab Puusepp.

Järg lisab, et praegu käib vajalike lähteandmete kogumine ja uuringute koostamine ning erinevate sihtrühmade kaasamine, sh avalik ideekorje. Eeltegevused on plaanis lõpetada järgmise aasta aprillis. Projekteerimine 2017. aasta lõpuks ning esimene ehitusetapp võiks valmis olla 2019. suveks. Kas ja kuidas toimub piirkonnas liiklemine ehitustööde ajal, ei oska keegi veel täpselt öelda.

Projekti eeldatav maksumus on 10–20 miljonit eurot. Eeltegevusi finantseerib peamiselt Keskkonnainvesteeringute Keskus, lisaks Tallinna Sadam ja Capital Mill ning Porto Franco.

Projekteerimisetapi finantseerimine on Tallinna linna kanda, ehitustööde maksumusest tuleb 80% Euroopa Ühtekuuluvuse fondist ja 20% Tallinna linna eelarvest.

Osale arutelus

  • Marge Männistu, kaasautor

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed