BIM - asi algab koolipingist, projekteeritud on ka suvilaid ja eramuid

Merko üldehituse juht Keit Paal, NORD Projekti arhitekt Olavi Kukk, Maru Ehituse arendusdirektor Margo Dengo, DAGOpen AB projekteerija Üllar Ambos ja juhataja-arhitekt Jaan Kuusemets ning Arhitexi juhatuse liige Jengel Ansip räägivad, kui kaugel on BIMi juurutamine ja kuidas võiks seda protsessi kiirendada.

Kui palju peate oma kliente veenma BIMi vajalikkuses ja efektiivsuses, kuidas on tellijate suhtumine BIMi muutunud viimase viie aastaga?

Keit Paal: Klient ei ole eriti teadlik. Samuti ei osata mõelda kogu hoone eluajale, mis kasu BIMist saadakse. Erilist muutust viimase viie aasta jooksul ei ole tellijate osas näinud. Kindlasti on selle taga kohati BIMi juurutajad ise, kes kasutavad võimalust ja küsivad antud töö eest rohkem raha. Mudeli projekteerimisel näevad vigu kõik, aga 2D-s pead olema spetsialist, et erinevaid osasid võrrelda ja tuua välja erinevusi.

Olavi Kukk: Praegu veel ei kasutata BIMi 100% otstarbekohaselt, kuid peaks liikuma selle poole. BIM teeb põhiliselt lihtsamaks arhitekti tööd – pindade, vaadete, lõigete jms genereerimisel. Samuti saab teha esmase päikeseanalüüsi ja mudelit saame jagada energiamärgise tegijale, eriosade tegijatele.

Margo Dengo: Paraku pean tunnistama, et ega tellijate suhtumine üleliia ei ole minu hinnangul muutunud. Peale RKASi leidub väga vähe tellijaid, kes ise nõuaksid BIMi kasutamist. Samas ei pea me ka kliente veenma BIMi kasutama, kuna me seda ise projekteerimises nagunii kasutame igapäevaselt, siis sealt edasi samm eelarvestuses ja ehituses kasutamiseks on juba päris väike. Seetõttu ei ole otseselt vaja kedagi veenda BIMi kasulikkuses, pigem protsessi keskel tellijad näevad seda ise.

Jaan Kuusemets: Eratellijad üldiselt BIMis veel ei telli. 100% BIMis oleme teinud ainult IT-agentuuri ning selle tellija on RKAS. Tema ongi põhiline tellija, kes Eestis BIMi nõuab.

Jengel Ansip: Oleme kõik oma tööd teinud viimase 10 aasta jooksul BIMis. Selles osas veenda kedagi pole vaja olnud, sest 2D-projekte me teha ei võta, isegi kui see on mingi projekti muudatus – alati peame õigeks terve töö BIM-mudelisse ümber joonistada.

Kas tellija võiks ise nõuda BIMi kasutamist, miks?

Olavi Kukk: Tellijad veel ei nõua, aga kui tellija on samal ajal ka ehitaja, siis ilmselt nõuaks. Mõned aastad tagasi oli mõni konkursikutse, kus arendaja või ehitaja nõudis töö osana juba BIMi mudelit, üldiselt veel ei ole väga nõutud.

Margo Dengo: See küsimus ei ole nii must-valge kui esmapilgul paistab. Esiteks tekib siin küsimus, miks peaks tellija huvituma BIMi kasutamisest? Loogiline edasiarendus on, et juhul, kui ta näeb sellest tulu tõusvat. Teoreetiline tulu saab tellijale tõusta projekteerimise ja ehituse faasis, kui BIMi kasutamine aitab ennetada ümbertegemisi ning seega peaks ehituse hind soodsam tulema.

Selle soodsama hinnani peaks aga viima ehitusettevõtete vaheline konkurents iseenesest. Kui BIM annab säästu ehitushinnas, siis BIMi kasutava ehitusettevõtte hind peaks tulema soodsam, kui seda mittekasutava ettevõtte hind. Kindlasti peaks aga tellija nõudma BIMi kasutamist juhul, kui tal on plaan jätkata BIMi kasutamist ka ekspluatatsiooni ajal hoonet hallates ja hooldades. Sel juhul on minu nägemuses tellijal väga oluline roll BIM-protsessi mõjutajana, kirjutades juba projekteerijale ja hiljem ka ehitajale (teostusmudel!) ette nõuded, et BIM-mudel sobituks tema haldustarkvaraga.

Üllar Ambos: Võiksid nõuda. Eelised on tüüpilised BIM argumendid. Ruumiline visualiseerimine, erinevad simulatsioonid (energia, valgus, tuul jne), mahtude arvutamine ja vastuolude kontroll. Arvestades projekteerimise maksumust Eestis, võrreldes ehitus- ja tulevaste halduskuludega, peaks see ennast enamus juhtudel ära tasuma.

Jengel Ansip: Kindlasti võib tellija nõuda BIMi kasutamist, aga jällegi, mis määral? Arhitektuuri on kindlasti mõistlik BIMida, aga sealt edasi?Ma ei tea küll väga palju konstruktoreid, kes BIMi teeks ja eriosade projekteerijaid samuti. Tean, et osades suuremates büroodes on püütud BIMida kõiki eriosasid ka peale arhitektuuri, aga nagu ma olen aru saanud, siis on see õnnestunud ainult Reviti kasutajatel.

Mõned teadjamad kliendid küsivad kohe, et kas 3D-pilte ka saab, et see juba tegelikult ongi nende meelest  BIM. BIM areneb tasapisi, aga läheb ilmselt väga kaua aega, enne kui enamus projekteerijaid selle üle võtavad, rääkimata kohalikest omavalitsustes jne.

Paljud suured ehitusettevõtted on proovinud BIMi juurutada, aga lõpuks minnakse tagasi ikka traditsiooniliste jooniste juurde, sest mingist etapist pole edasi mõistlik või võimalik BIMida. Tean ka ühte Austraalia näidet, kus arhitektuuribüroo tegi terve hoone dokumentatsiooni BIMis koos 3D-lõigete ja sõlmede ja asjadega, aga objekti peal ei osanud ehitaja nende asjadega midagi peale hakata ja soovis ikka 2D-jooniseid. Arvan, et BIMimine saab alguse juba koolipingis, et kui arhitekti või inseneri tudeng BIMi koolis omaks ei võta, siis edaspidi ta ka pigem teeb 2D. Tean paljusid noori arhitekte, kes on koolis BIMi õppinud, aga teevad ikka oma asju 2D-programmidega. Olen ka ise ArchiCADi õpetanud ja tähele pannud, et paljudel inimestel puudub ruumiline mõtlemine ja seetõttu ei saa nad BIMist aru – nad lihtsalt ei oska mõelda BIMis.

Mis on väikseim objekt, mille olete BIMis projekteerinud? Kui suur peaks BIMi projekt olema?

Keit Paal: Kindlat reeglit pole, et mis suurusega või summa eest tuleks mudelis projekteerida. Pigem tuleb vajadus mahust ja keerukusest, et oleks kiirem ja lihtsam hinnata riske, koostada eelarvet ja ehitada lisakuludeta.

Olavi Kukk: Kui mallid on varem välja töötatud, siis sealt edasi pole enam vahet, kui suuri või väikseid objekte projekteerida.

Margo Dengo: Täpset numbrit ei oska peast öelda, aga eeldan, et väikseim objekt on mõni alla 100 m²alajaama hoone. Kui sul juba on auto ostetud, siis ei hangi sa kümnekilomeetrise distantsi läbimiseks eraldi hobukaarikut.

Üllar Ambos: Eramu. Päris puhta BIMi projektiga tegu ei olnud, kuna ruumiline projekteerimine ei ole päris sama, mis BIM projekteerimine, kuigi see moodustab valdava osa BIM-projektist. See tulenes siinkohal arhitekti töömetoodikast. Samas oleneb BIMi kasutamise mõttekus projekti keerukusest, kaasatud projekteerimisdistsipliinide arvust ja tellija konkreetsetest soovidest. Alla 500 m2 projektid on tihti piisavalt lihtsad, nii et BIMi tasuvus võib tõesti olla küsitav. Isiklikult leian ruumilise projekteerimise olevat mugava ja võimalik, et ka kiirema, kui tasapinnalise joonestamise.

Jengel Ansip: Väikseim arhitektuurne BIM-projekt on ilmselt 15 m2 merekonteinerist suvila. BIMis on isegi mööblit tehtud. Kunagi sai näiteks projekteeritud Aafrika tigude kasvatamise riiulid – euroaluse suurused sahtlitega kapid, kus iga tigu elas oma sahtlis, kus oli loodud troopiline kliima ja valgustus nende kasvatamiseks. Varsti on uus töö ka tulemas, milleks on 1:18-le suuruses nukumajad ja need teen ka ArchiCADis.

Ei ütleks, et BIM-projektil on mingi suurusepiirang. Eks suuremai töid on BIMis jah kiirem ja lihtsam teha, aga BIMi võit iga projekti puhul on parandustele kuluv aega, mis on märkimisväärselt lühem kui 2D-jooniste puhul. Pigem on 500 m2 mingi piir, millest edasi ajakulu kõver muutuks graafikus jõuliselt BIMi kasuks.

Kuivõrd pidurdavad BIM -tehnoloogiate juurutamist Eesti ehitussektoris praegu pädeva tööjõu olemasolu, riistvara ühilduvus/kohaldatavus ja tellijate-haldajate valmisolek BIMiga tööd teha?

Keit Paal: Kindlasti kõigile pädevat tööjõudu ei jagu, aga hea tahtmise korral sellest puudus ei tohiks samuti olla. Kõik taandub raha ja tahtmise taha.

Margo Dengo: Eks küsimus on selles, mida BIM-tehnoloogiad ehituses reaalselt annavad. Ehituse all pean silmas reaalset ehitustegevust platsil, mitte projekteerimist. Enamus saavad juba aru, et ristumiste kontroll on üks tore asi ning see annab kokkuhoidu. Saadakse ka aru, et isegi, kui projekteerija on ristumiste kontrolli ära teinud, siis on ehitusplatsil ikkagi mugavam kommunikatsioone paigaldada, kui saab mudelist üle vaadata.

Järgmine oluline kokkuhoid oleks mahtude võtmisest, mille kasutamine on aga veel lapsekingades. Edasi tuleb ka 4D ja 5D, kuid siin on minu hinnangul küll see küsimus, kas iga 1000 m² hoone püstitamiseks on vaja 4D-graafikut ja 5D-kulujälgimist. Praegu siiski saab selliste pisemate projektide puhul MSProjecti ja Exceliga need asjad veel kiiremini tehtud. Usun, et tööjõu taha meie ettevõttes asi ei jää. Ehitusjuhtimises kasutatavad BIM-tarkvarad ei ole nii keerulised. Küll aga kipub olema pigem probleem mudelite sisus. Ehk küsimus selles, kas projekteerija koostatud mudel sisaldab seda infot ja mitte üleliigset, mida on platsil vaja?

Kindlasti oleks kasu BIMi arengule, kui ülikoolides projekteerijatele BIM-projekteerimine kohustuslikuks teha. Kas lisaks erialasele täiendamisele areneks ka BIM-oskused, kui õpilane saata välismaale BIM-ettevõttesse “selliaastat” tegema?

Keit Paal: Kui aine teha kohustuslikuks, siis ei pruugi paremat tulemust saada. Eestis  tegeleb ehitajatest ainult umbes10 firmat BIMiga, seega kohustuslikuks koolides teha, liiga vara. Pigem on probleemiks ühesuguste  juhendite puudus ja näidisobjektide vähesus. Kindlasti arendab, kui saata õpilasi välismaale õppima. Kahjuks sealt tulles ei leita Eestis piisavalt rakendust. Puudub ettevõtetel võimalus ja tellijatel soov eristuda turust.

Margo Dengo: Mina olen kahe käega selle poolt, et noored käiksid piiri taga “selliaastaid” tegemas. See avardab igal juhul silmaringi ning kui need talendid tulevad koju tagasi, siis areneb nii BIMi kasutamine kui ka ehitussektor laiemalt.

Üllar Ambos: BIMi areng on pigem seotud infotehnoloogiliste arengutega kui ehitustehnoloogiliste vms uuendustega. 25 aastat on väga pikk aeg IT-maailmas. Tõenäoliselt on suur arengupotentsiaal projekteerimisdistsipliinide omavahelise koostöö arendamises ja täiendamises.

Samuti muutub projekteerijate kasutajaliides. Arhitektid, projekteerijad ja teised osapooled saavad virtuaalses hoones ja selle ümber ringi liikuda, mis ei pruugi väga erineda valmis hoonete kasutamisest/külastamisest. See annab võimaluse katsetada ja vahetult kogeda erinevaid ruumikonfiguratsioone, vaateid, materjale, mööblipaigutust, valgustust (k.a loomulik valgus erinevatel aegadel) jne jne. Töövahendid oleksid integreeritud sinna keskkonda, mille kasutamiseks ei pea enam hiirt või klaviatuuri rakendama.

Kui suudame siin BIMi oskused piisavalt suureks kasvatada, siis on aeg laieneda väljapoole. Millisena näete Eesti BIM-valdkonna arenguvõimalusi maailmas?

Keit Paal: Kui oleme piisavalt head, omame kogemust ja saame seda jagada, siis ei ole oluline, keda õpetame ja kellele oma kogemusi jagame.

Margo Dengo: Pigem on küsimus selles, et kui ise BIMi ei kasuta, siis reguleeritud riikides on sinu tegevus piiratud. Üldiselt ma arvan, et Eesti areneb koos maailmaga.  Kui maailm liikus ühel hetkel millimeetripaberilt AutoCadile, siis nüüd liigume AutoCadilt BIMile. Küsimus on lihtsalt selles, kes liigub kiiremini ja suudab selle konkurentsieelise enda kasuks tööle panna.

Osale arutelus

  • Laur Laanemaa, kaasautor

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed