Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palling: betoonteed võivad aidata kogu majandust
“Igasuguse ehitamise juures on oluline kasutatava materjali kodumaisuse aste. Mida suurem hulk materjale on Eestist pärit, seda kasulikum on see loomulikult Eesti majandusele. Eesti teede-ehituses otsitakse pidevalt uusi võimalusi kodumaise materjali ja tööstusjääkide kasutamiseks ja väärindamiseks. Hiljutised katsetused põlevkivituha kasutamiseks teede-ehituses näitasid häid tulemusi. Võibolla on kodumaisel betoonil teede-ehituses siinkohal kaalukas sõna sekka öelda?” ütles Palling.
Põlevkivist elektri- ja õli tootmisprotsessi käigus tekib suur hulk igasuguseid jääke, sealhulgas poolkoksi, millest saab omakorda toota tsementi. Lisades materjali kodumaisusele asjaolu, et põlevkivi aitab tagada Eestis energia varustuskindluse ja annab Ida- Virumaa elanike töökohti võib betoonteede ehitamine osutuda Eestile kasulikuks, rääkis Palling.
“Isegi kui analüüsid näitavad, et betoonteede ehitamine on võibolla esmaspilgul kitsas kululõikes asfaltbetoonteedest mõnevõtta kallim,” rõhutas ta.
Poola kogemus Eestile eeskujuks
“Kui saaksime põlevkivist elektri tootmise jääkide tuhamägedesse ladestamise asemel laotada need ühtlaselt mööda maad laiali ja teha sellest tugevad ja vastupidavad teed, usun, et oleme ka keskkonnahoiu valdkonnas suure sammu edasi liikunud,” ütles Palling.
“Saades lisaks ka vastupidavad betoonteed, on ehk lihtsam ka Ida- ja Lääne-Virumaa inimestele selgitada, miks peab nii palju põlevkivi kaevandama,” lisas ta.
Igal aastal ehitatakse maailmas kümneid tuhandeid kilomeetreid betoonteid, katselõikude ehitamisega on algust tehtud ka Eestis. Riigikogu majanduskomisjoni, Eesti Asfaldiliidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Betooniühingu korraldatud konverentsil tutvustavad Poola Maanteeameti betoonteede spetsialistid betoonkatendite ehitamise laialdasi kogemusi Poolas.
“Olles Eestiga sarnases arengufaasis on betoonteede ehitamine Poolas teinud läbi muljetavaldava arengu. Kindlasti on Poola selles osas Eestile suurepäraseks eeskujuks, kelle positiivseid näitaid annab kas täielikult või osaliselt üle kanda,” rääkis Palling.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele