Autorid: Lauri Leet, Lauri Leet, kaasautor • 7. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meil arvestatakse sellega, kui palju mingi tee rajamine ja selle hooldus otseselt maksab. Kui tee on remondis ja liiklejad peavad kümneid kilomeetreid ringi sõitma või kui seistakse valgusfoori taga ja oodatakse – need on kõik kulud, mille keegi peab kinni maksma,“ tõi Einstein välja.

Neid kalkulatsioone teede ehitamise ja projekteerimise juures seni keegi eriti arvestanud ei ole, aga kui saaksime neid kulusid ka koomale tõmmata ja nendega arvestada, siis olukord Eesti teedel ja liikluses paraneks, rääkis Einstein.

„Kui tee on hästi tehtud, saab selle rajaja kasutajatelt kiita, aga enamasti saadakse selle ebakvaliteetsete osade tõttu siiski laituse osaliseks. Me ei saa tegelikult öelda, et olukord Eesti teedel oleks kehv. Riigi peamaanteed on heas korras, aga kui algab kohaliku omavalitsuse osa, algavad nii mõnelgi pool augud ja konarused, olukord võib olla ka lõiguti päris hull,“ kinnitas Einstein.

Betoonteedel on Einsteini kinnitusel mitmeid eeliseid. „Sissejuhatuse korras tahan tuua välja ühe aspekti - mõnikord räägitakse, et kuna meil on külm kliima, siis betoon nagu teede-ehitusmaterjaliks ei sobiks. Tõsiasi on see, et betoonteid tehakse Kanadas, Poolas ja ka mitmes teistes külma kliimaga riikides. Rääkides kolleegidega mujalt on rõhutatud, et just asfaldi probleem on madalad temperetuurid, betooni probleemid tulevad esile pigem kõrgemate temperatuuride korral.“

Vaja on katselõike eri paikadesse

„Betoonkatendid on ennast kogu maailmas tõestanud kui vastupidavad, jätkusuutlikud, kuluefektiivsed teed. Betoonteede ehitamise tehnoloogiad on sellest ajast, kui Eestis viimati betoonteid ehitati ehk 1960. aastatest, kõvasti edasi arenenud,” lisas Einstein.

Einsteini sõnul oleks esialgu vaja rajada katselõigud erinevatesse kohtadesse, et näha, kuidas uuenenud betoonteede tehnoloogia meie tingimustes end õigustab. Eestis tasuks betoonteid ehitada suuremate linnade ümber- ja sissesõitudele, suurtele põhimaanteedele, eriti esimesele rajale, mille koormus on mitu korda suurem kui teisel rajal; linnade suurtele ristmikele, mille koormus on nii intensiivne, et betoontee eelised tuleksid kindlasti esile, kui maa-alustele kommunikatsioonidele juurdepääs lahendada; bussitaskutesse ja trammiteedele linnades.