Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 13. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vink peab silmas hooldelepinguid, mille on neli aastat tagasi loodud Eesti Teed konkursiväliselt saanud maanteeametilt viies piirkonnas: Lääne-Virumaal, Võrumaal, Tartumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Nendes maakondades töötamine moodustab Eesti Teede käibest 80%, ülejäänud 20% ulatuses tohib riigifirma avalikes hangetes osaleda. “Eesti Teed teeb töid kümneid protsente kallimalt ja suurt kvaliteedivahet ju ei ole. Vastupidi. Suhteliselt mugavustsoonis suudaksime kõik väga head teenust pakkuda,” ütles teehangetes osaleva Nordeconi juht.

"Riik maksab endale ühest taskust teise paremat hinda kui eraettevõtjale, kes läbi verise konkurentsi on lepingu saanud,“ leidis ta.

Mullu teenis firma viies maakonnas tegutsemiselt 12,4 miljonit eurot, ettevõtte käive oli 27,6 miljonit eurot.

Ka maanteeameti hinnangul on hind, mida nende piirkondade hooldamiseks küsitakse, liiga kõrge. „Hooldelepingute teemal peab Eesti Teed tulevikus oluliselt oma käitumist muutma. Nende lepingud kehtivad veel paar aastat, aga siis on tõsine plaan avatud konkursid teha kõigile. Eraettevõtted on efektiivsemad, soodsamad ja teevad sama kvaliteetset tööd kui Eesti Teed,“ rääkis Maanteeameti juht Priit Sauk.

Loe nurinast Eesti Teede aadressil pikemalt Äripäevast.