19. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamik tehasemaju müüakse piiri taha

Foto: Puitmajaliit
Enamik puitelementmajade tootjaid ekspordib oma toodangust 80-95%, põhjuseks valdkonna pikad traditsioonid ja kogemused Skandinaavias.

"Eesti tootjaid hinnatakse võõrsil, kuna meie kvaliteedistandardid ja innovaatilisus on kohalike tootjatega võrreldes paremal tasemel," ütles OÜ Q-Haus Baltic juhatuse liige Reini Soots. "Peale selle pakuvad Eesti majatootjad erilahendusi vastavalt kliendi soovile ja selle puhul tuleb sisse ka selge hinnaeelis välismaisete tootjatega võrreldes,” põhjandas Soots, miks välisturgudel majad hästi lähevad.

Tehasemaja on populaarne ka Eestis, kuid nende ostjad on Sootsi sõnul pigem teise või kolmanda maja soetajad. "Kes on näinud traditsioonilise ehitamisega kaasnevat asjaajamist ning pikka ehitusaega, millega kaasnevad kaudsed kulud võivad ületada esialgse eelarve üsna märkamatult,” lausus ta.

Maksuameti aktiivne töö suunab tehasemaja eelistama Marek Roostar, Tibeco turundusjuht

Inimeste teadlikkus tehasemajade eelistest on kasvanud. Seetõttu suudetakse üha rohkem ja rohkem tehasemaja eeliseid ära kasutada.

Kuigi võib arvata, et majatehase põhitoodang on standardne maja, siis tegelikult ei ole meie tehasest läinud kahte ühesugust maja. Inimesed soovivad oma vajadustele vastavat erilahendust, hoolimata sellest, et standardlahendus võib olla odavam.

Mida efektiivsemalt maksuamet ehitusturul toimetab, seda kiiremini kasvab tehasemajade turg.Välisturgudele tootjaid iseloomustab insenertehnilise oskusteabe tähtsuse kasv ja tootmise paindlikkus. Näiteks on täiesti tavapärane, et töötame kliendile välja kortermaja puitkarkasslahenduse betoon- ja teraskonstruktsioonile.

Olulisim tehasemaja puudutav trend on tootearenduse võidujooks, kuidas aina rohkem kliendi vajadustele vastu tulla ja toota kliendi soovitud lahendus juba tehases, olgu selleks keeruline välisviimistlus, eriosad või helipidavuse erilahendus.

OÜ Akso-Haus juhatuse liikme Andres Samarüütli sõnul toodavad moodultehased valdavalt ekspordiks, sest Eesti ehitusturg on väike ja kõikuv. "Tehasetoodang oma rahvusvaheliste standarditega eeldab esmaklassiliste komponentide ning toorme kasutamist, aga kohalik tellija ei suuda seda kinni maksta. Eestis on tööjõukulud suhteliselt väikesed võrreldes Skandinaavia ja Kesk- Euroopa maadega. Ja kindlasti on mingi kohalik ehitaja nõus ehitama teatud tingimustel väga soodsalt,” selgitas Samarüütel.

Sootsi sõnul võib puidust tehasemaju pidada koos IT-teenuste arendusega Eesti Nokiaks. “Oleme innovaatilisust üles näidanud ja pannud need kaks asja omavahel kokku - targa maja süsteemid meie puitmajades on hea reklaam sektorile ja kindlasti ka Eestile üldiselt,” lisas ta.

Autor: Mariliis Pinn Äripäeva kaasautor

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785