18. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Selleks, et ettevõtlus võiks areneda, peab riik oskama korraldada innovatsiooni toetavaid hankeid. Uudsete lahenduste hankimine võimaldab kasutada riigi rahakotti targalt, loob paremaid avalikke teenuseid ja ergutab samas ka ettevõtjaid innovatsiooni pakkuma, mitte ei osta ilmtingimata madalaimat hinda, vaid otsib parimat hinna ja kvaliteedi suhet,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Innovatsiooni toetavate hangete programmist saab hankija nii rahalist tuge kui ka teadmisi, kuidas viia läbi hange, mille tulemusel avalikud teenused paraneksid ja kaasaaegsemaks muutuksid. Pakkujale annab tarkadel hangetel osalemine võimaluse koostöös hankijaga töötada välja unikaalseid tooteid ja teenuseid, mis muudavad ettevõtte konkurentsivõimelisemaks ja edukamaks.

„Innovatsiooni toetav hange tähendab seda, et hankedokumentides detailselt kirjeldatud toodete või teenuste asemel hangitakse lahendusi püstitatud probleemidele. Selline lähenemine eeldab loovat mõtlemist nii hankijatelt kui ka lahendusi väljatöötavatelt pakkujatelt,“ lausus EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilov.

Mitmed Euroopa riigid on juba asunud aktiivselt innovatsiooni toetavate hangetega katsetama ning riigihangetes peitub ka Eestis seni kasutamata arendus- ja innovatsioonipotentsiaal.

Vabariigi valitsus on Eesti konkurentsivõime kava tegevuskavas seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks tõuseb innovatsiooni toetavate riigihangete osakaal 3 protsendini. Igal aastal ostab Eesti riik keskmiselt 2 miljardi euro eest asju, teenuseid ja ehitustöid. Ministri hinnangul avaldab isegi paari protsendi riigihangete kogumahust innovatsiooni suunamine suuremat mõju kui nii mõnigi otsetoetus. „Kui 3% riigihangetest toetaks innovatsiooni ehk ostetaks midagi turu mõistes uudset, suunduks ettevõtete arendus- ja innovatsioonitegevusse sel moel orgaaniliselt ligikaudu 60 miljonit eurot aastas,“ selgitas Oviir.

Käesoleval nädalal avaneb EASis esimene taotlusvoor, kus riigihangete seaduse mõistes riigihanke kohuslastel (sh kohalikel omavalitsustel) on võimalik taotleda toetust innovatsiooni edendavate hangete läbiviimiseks. Toetust saab taotleda nii lepingu eseme ostmiseks kui ka hanke korralduseks vajalikeks tugitegevusteks, nagu õigusalane nõustamine, projektijuhtimine ja turuanalüüs.

Taotlemine toimub voorudena, kus tähtajaks esitatud taotlustest koostatakse paremusjärjestus. Voorus osalemiseks tuleb esitada osalemisteatis ning osaleda EASi eelnõustamisel. Pärast seda tuleb koostada taotlus, mille kohustuslikuks osaks on turuanalüüs. Taotlusi hindab ekspertidest koosnev komisjon.

Toetatakse hanke kõiki etappe, alates vajaduse määratlemisest kuni hankelepingu lõppemiseni.

Toetusmeede rakendub nutika spetsialiseerumise valdkondades, milleks on:

1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sh horisontaalselt teistes valdkondades,2) tervisetehnoloogiad;3) ressursside efektiivsem kasutamine, sh tark ehitus.

Toetusmäär on 50% ja maksimaalne toetussumma 500 000 eurot. Kõigi asjaosaliste ning ka mõnede teiste riikide innovatsiooni edendavate hangete kogemustega on võimalik tutvuda Eesti esimesel innovaatiliste hangete konverentsil, mis leiab aset 21. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas.

Lisainformatsiooni leiab EASi kodulehelt.

Kui soovid teada, kuidas praktikas hakata tarka hankimist läbi viima, tule kuula 5. mail Hangete Konverentsil: Targemad hanked 2016.