Ehitajad liidavad Tallinna ja Helsingit

Tallinna ja Helsingi ühendamise plaanid võiks kiirelt lauale lüüa, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Äri ei tunne piire niikuinii.

Hoolimata sellest, et ­Tallinna–Helsingi tunnel pole veel ideest reaalsuseni jõudnud, on Talsingi majanduslikus argipäevas juba sündimas. Äripäeva arvates on see hea põhjus kiirelt lauale tuua kõik jutuks olnud koostööideed ja kiirendada püsiühenduste rajamist.

Talsingile viitab näiteks täna ilmunud Palga TOP, mis reastab suurimat palka maksvad firmad ja enim teenivad tippjuhid. Ühe huvitava tõsiasjana paistis tänavusest enam kui 600 firmat reastanud pingerivist välja, et ehitusfirmade seas on kõrget töötasu maksvaid ettevõtteid märkimisväärselt palju ning parimat palka maksvad firmad pakuvad oma teenuseid Põhjamaades, näiteks Soomes.
Soomes toimetava ja enam kui 3300eurost kuupalka maksva Stipendi juhatuse liikme Janar Kirsi sõnul pole ehitusbuumis hoogsalt arenevas põhjanaabrite pealinnas ühtegi suuremat objekti, mida eestlased kellu ja mördiga rajada ei aitaks. Firma on aastaga kasvatanud palka siinsest keskmisest kiiremini ehk enam kui kümnendiku võrra.

Läbipaistvad hanked

Siinsete ettevõtjate lahetagune tegevus iseloomustab hästi seda, kuidas ettevõtete liikumisele ja koostööle annab suuna turg ja sealsed tingimused. Kiired ühendused, usaldusväärne maksekultuur, kus pole vaja inkassot arve tasumise tagamiseks, sealne hankekultuur, mis on märksa läbipaistvam kui meil.

Kui Eestis ostab riik hangetega soodsaimat hinda, kuigi selle negatiivsetele mõjudele on ettevõtjad aastaid tähelepanu juhtinud, siis põhjanaabrid ostavad väärtust. Nende allianss-hanke meetod soosib läbipaistvust ja koostööd osalejate vahel – peamised osalised sõlmivad omavahel lepingu ning töötavad sealtmaalt edasi ühe organisatsioonina ja jagavad riske. 15st kõrgemat palka maksvast ehitusettevõttest töötab enamik üle lahe. Valdkonna liidrite keskmine töötasu on konsultatsiooniäride ning IT-sektori järel kolmandal kohal, moodustades 3553 eurot kuus. Seejuures on ehitusfirmade keskmine palk Eestis kolm korda madalam.

Elu kahes riigis korraga

Ent liiklus toimib ka vastassuunas ning iseloomustab ka teisi valdkondi. Näiteks eile kirjutas Äripäev kaaneloos, kuidas soomlased oma ettevõtted Eestisse rajavad. Infotehnoloogia-, kinnisvara- ja nõustamisärid rajavad järjest enam siia oma staabi. Lisaks võidule maksudelt, väiksematele kuludele, värskemale õhkkonnale ja odavamale kinnisvarale toovad siia kolijad esile eestlaste usinust ja vähest bürokraatiat. Nii polegi harv, et soomlased elavad kahes riigis korraga – asutavad lisaks kodukohale äri siin ning koos Soomes asuva emafirmaga pakutakse siit teenuseid, muu hulgas ka Soome. Paide linna jagu ehk 7000 soomlast kannab taskus Eesti ID-kaarti.

Ehkki ärid juba piire ei tunne, võiks koostöö areneda nii valitsuste kui ka ka näiteks omavalitsuste tasandil. Ja miks ei võiks Eesti ja Soome ühiselt tuua siia Forbes 5000 ettevõtete peakontoreid? Miks mitte mõelda ühisele parkimiskorraldusele? Tallinna–Helsingi tunnel on aga konkreetne projekt ja idee, mille rajamiseks tasuks odava raha aeg ära kasutada. Selle asemel, et lasta enda suunas näppu viibutada, et ideid ju pole ja ilma nendeta pole mõtet laenu võtta, võiks lasta Ahto Lobjaka sõnastatud Eesti Sampol sündida.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Ehituse erilehed