7. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näide 1. Eestis tegutsev metallifirma kasutas perioodil jaanuar – veebruar 2014. aastal puhverettevõtteid, et jätta Läti tehasest soetatavalt kaubalt käibemaks tasumata. See võimaldas metallifirmal müüa tooteid konkurentidest odavama hinnaga Eestis tegutsevatele ehitusettevõtetele ning saavutada seeläbi ebaausat konkurentsieelist. Skeemis kasutati korraga ühte või kahte puhverettevõtet, kes deklareerisid küll MTA-le käibemaksu, kuid jätsid need tasumata. Kokku soetati skeemi abil kaupa pea 524 tonni.

Näide 2. Tehinguahelas osales 4 Eesti ettevõtet, üks Soome ettevõte ning üks Läti ettevõte. Kaup (ühes kuus ca 1300 tonni armatuuri ja lehtmetalli) liikus Lätis reaalselt tegutsevalt vahendajalt otse Eestis tegutseva ettevõtte „klientideni“, kes reaalselt tegelesid metalli ostu-müügi-töötlemisega. Reaalselt metalli ostu-müügiga tegelenud ettevõtted olid ka skeemist reaalselt kasusaajad, kuna tehinguahelas jäeti käibedeklaratsioonid esitamata ning käibemaks tasumata. Selle võrra said reaalselt tegutsevad ettevõtted kaupa käibemaksu võrra soodsamalt ning ebaausa konkurentsieelise.

Pöördmaksustamine tähendab seda, et kauba või teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutab käibemaksu müüja, kuid deklareerib ja tasub ostja. Pöördmaksustamist rakendatakse vaid juhul, kui kaup või teenus müüakse teisele käibemaksukohustuslasele.

„Seadusemuudatuse ajend on metallisektori ettevõtete soov pöördmaksustada rauda, terast ning nende pooltooteid. Maksupettused on sektoris suured ning seetõttu on ettevõtetel, kes ausat äri ajavad, väga raske konkurentsis püsida,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Enamlevinud maksupettuseks metallisektoris on puhverettevõtete kasutamine. Puhverettevõte märgib arvele käibemaksu, mida ta hiljem riigi tuludesse ei tasu. Enamikul juhtudest käive küll deklareeritakse, kuid tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendatakse fiktiivsete soetuste võrra või jäetakse tasumisele kuuluv käibemaks riigi tuludesse tasumata. Kauba soetaja deklareerib arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna ning vähendab selle võrra oma maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu.

„Käibedeklaratsiooni lisa (nn 1000-euroste arvete muudatus) abil õnnestus ainuüksi eelmisel aastal vähendada käibemaksupettustele kaotatavat osa suurusjärgus 100 miljonit eurot, mille tulemusel on oma käibeid saanud kasvatada korrektsed ettevõtjad,“ ütles Sester.

„Siiski on veel üksikuid sektoreid, kus suurte käibemahtude tõttu on muuhulgas kuritegelikud ühendused valmis riskeerima ajutise hõlptulu nimel. Teistest enam on konkurentsi pärssivat mõju tajunud metallisektori ettevõtted, kelle esindajad on teinud juba varem ettepaneku selles sektoris pöördkäibemaks kehtestada,“ lisas Sester.

Tulenevalt käibemaksudirektiiviga sätestatud lihtsustuse erandist peab liikmesriik vastava soovi korral pöördmaksu sisse viima hiljemalt 1. jaanuarist 2017. Vastasel juhul tuleb pöördmaksu sisseviimise luba taotleda tavakorras, mis võib nõuda aega.

Toormetallidele ja metallide pooltoodetele on pöördmaks kehtestatud Poolas, Austrias, Slovakkias, Saksamaal, Ungaris ja Tšehhis.

Rahandusministeerium esitas seadusemuudatuse materjalid valitsuskabinetile 5. aprillil.