1. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Wardi sõnul on UK-s ehitusstrateegiaga tegeletud tõhusamalt viimased 20 aastat, millele andis suurema tõuke majanduslangus. Ent mitte alati ei pea olema majanduslik olukord see, mis ettevõtted ühiseid asju tegema paneb.

Aastatega on ehitussektori üle maailma mõistnud, et üha enam tuleb panustada koostööle, et pakkuda paremat elukeskkonda ning taristut.

“Me ei soovi lihtsalt ehitada paremaid maju, haiglaid, koole ja teid. Me soovime ehitada neid paremini selle pärast, et soosida kasutajaid paremaid tulemusi saavutama. Seepärast on väga suur rõhk just ettevalmistusel ning koostööl selles faasis nii tellijate kui ka ehitajate vahel,” märkis Ward.

Töötoas osalenud Novarc Grupi juhatuse esimees Jüri Rass märkis, et tänasel päeval ei saa ehitamist käsitleda vaid selle klassikalises mõistes. “Ehitus on ka planeerimine, projekteerimine,” märkis Rass. Kui nii mõistavad ka tellijad, siis mõjutab see kindlasti ka hankeprotsesse.

Wardi soovitus oli hakata täpsemalt kaardistama, millises seisus praegu Eesti ehitusettevõtjate ning sektori olukord on. “Inglismaal mõõdame nii ettevõtete kasumlikkust, ohutust, vigade arvu, ehitusmaksumust, tootlikkust, hilinemist, keskkonnamõju, kliendi rahulolu ja teisi näitajaid juba aastast 2000. See on andnud meile selge pildi sellest, kuidas sektor liigub. Me ei ole küll saavutanud soovitud maksimumtulemusi, kuid tänu sellele oskame me küsida õigemaid küsimusi ja pöörata tähelepanu, mida ja mis ajaks peame tegema,” rääkis Ward.

“Näiteks oli pikk arutelu BIMi rakendamisest ehitusprojektides. Viis aastat tagasi panime eesmärgiks, et alates 4. aprill 2016, on avaliku sektori projekte võimalik teha vaid BIM mudeleid kasutades. See oli julge samm, kuid mitte ainuke. Tänu kindlatele tärminitele oleme püüdnud leida parimaid lahedusi nii tellijatele kui ka töövõtjatele. Eestil on samasugune võimalus, ent täpsemad kuupäevad tuleb ise paika panna,” lisas Ward.

Wardi läbiviidud töötoas oli palju arutelusid, millest koorus välja ka esmased mõtted, milliseid eesmärke võiks hakata Eestis lähitulevikus ellu viima. Wardi hinnangul olid Eesti ettevõtjad julgete eesmärkide seadmisel tagasihoidlikud ning soovitas sellise tiheda koostööga kindlasti edasi tegutseda.

“Teil on piisavalt väike riik, et luua uusi lahendusi, kasutada ära infotehnoloogia arengut ning uusi tehnoloogiad. Võtke sellest parim,” lisas Ward.

Ward kutsus Eesti ettevõtjaid ja juhtivaid avaliku sektori tellijaid kirja panema lühikese, kuid konkreetse plaani, kuidas nii ehitussektorit kui ka avaliku sektori targemat rahakasutust ellu viia.

Vaata galeriid toimunud töötoast.

18 pilti

Foto: ehitusuudised.ee