Uuringud: põlevkivituhk sobib teedeehituseks

Teeehitus
Teeehitus

Eesti Energia Narva Elektrijaamades toodetud põlevkivituhast valminud Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõikude pilootprojekti tulemused kinnitasid, et põlevkivituhk sobib kasutamiseks teede ehitamisel.

Pilootprojekti raames aastatel 2012-2016 läbi viidud tehnilise ja keskkonnamonitooringu tulemused näitasid, et mõlemal põlevkivituhast rajatud katselõigul on kõrged tugevuse ja teekandevõime näitajad. Vaatlusperioodil ei täheldatud teelõikude kandvate kihtide lagunemist tulenevalt tuha kasutamisest ning negatiivset mõju keskkonnale ei kaasnenud.

"Pilootprojekt andis meile kinnituse, et põlevkivituhk on heade stabiliseerivate ja siduvate omadustega, mistõttu võib tuhka edukalt kasutada tsemendi aseainena,“ ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.

Projekti esimeses etapis kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks Narva-Mustajõe teelõigul pikkusega 1,6 km. Teise etapina rajati 900-meetrine Simuna-Vaiatu teelõik, kus põlevkivituhka kasutati turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

„Põlevkivituhka on varemgi Eestis teede ehitamiseks kasutatud ja need teed on olnud vastupidavad. Selle pilootprojekti raames katsetasime esimest korda Eestis põlevkivituhka kaasaegse mass-stabiliseerimise tehnoloogiaga ning mõõtsime ka sellega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Kuna tulemused on paljulubavad, muudame järgmise sammuna põlevkivituha standardiseeritud tooteks. Nii saame toodet kasutada suuremates kogustes teedeehituses kiht- ja mass-stabiliseerimiseks nii Eestis kui ka mujal. Saame nii põlevkivi paremini väärindada, pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetset toodet teede-ehitajatele ning vähendada teede ja sadamate ehituses kasutatavate taastumatute materjalide kasutamist,” lisas Vals.

Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigud rajati OSAMAT (Management of Environmentally Sound Recycling of Oil Shale Ashes into Road Construction Products) projekti raames, mille eesmärk on soodustada elektritootmisel tekkiva põlevkivituha senisest laiemat kasutamist.

Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinseneri Taavi Tõntsi sõnul võib OSAMAT projekti üldiselt hinnata kordaläinuks.

"Teostatud uuringute ja katsetuste põhjal teame nüüdseks, et tehniliselt on võimalik lisaks tsemendile ka põlevkivi keevkihtkatla tuhka mass-stabiliseerimiseks kasutada. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uuel teetrassil oleme näiteks lasknud projekteerijatel tehnilis-majanduslikes võrdlustes ühe alternatiivina käsitleda juba ka mass-stabiliseerimist turbasoode ületamiseks. Madalama liiklussagedusega maanteedel kavandame näiteks veel nõrgema kivimaterjali kompleksstabiliseerimises lubamist. Seega on tänu uuringutele edaspidi tehniliselt võimalik kasutada rohkem energiatootmisest järelejäävaid materjale teedehituses, majanduslikku tasuvust selgitatakse projektipõhiselt," rääkis Tõnts. 

Varem on põlevkivituhka kasutatud teede ehitamiseks aastatel 1971-1986 Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaal. Sel perioodil muudeti enam kui 1000 km teid tolmuvabaks, kattes need 15-20 cm kruusa ja tuha seguga. Lisaks sellele kasutati tuhka ka päris laialdaselt teetammide tugevdamiseks olukordades, kus nappis kvaliteetset killustikku ja muud täitematerjali.

Pilootprojekt viidi ellu aastatel 2010-2016. OSAMAT projekti osapooled on Eesti Energia, Nordecon, Ramboll ja Maanteeamet. Projekti maksumus on 2,4 miljonit eurot ning seda toetab Euroopa Liidu keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE+.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Ehituse erilehed