Ihaste sild viis Eesti sillaehituse uuele tasemele

Tänavusel betoonikonkursil võidutses teist korda ettevõtmise 16. aasta pikkuses ajaloos betoonsild, Tartu Idaringtee 2. ehitusjärgu kõige tähtsam rajatis Ihaste sild.

Ihaste sild valiti 14 nominendi seast parimaks nii konstruktsioonilahenduse kui tehnoloogiliselt keeruka teostuse poolest, þürii hindas ka rajatise mastaapsust. Silla üldpikkuseks on 400 meetrit, millest Emajõe kohal kulgeva peaava pikkuseks on 90 meetrit, kirjutab Äripäev 17. märtsi erilehes Ehitus. 

Silda kui Tartule ja kogu Lõuna-Eestile äärmiselt vajalikku ehitist on varem tunnustatud Aasta Kommunaalehitise ja Tartu Aasta tegu 2015 tiitlitega.

Sillaehitus toimus Emajõe luhal Natura 2000 Ihaste looduskaitsealaga külgnevas trassikoridoris, kuhu jääb kaks erinevat linnukaitseala, kahepaiksete levikuala ning looduskaitsealuste taimede kasvukohad. Looduskaitsenõuete tõttu tuli ehitajail loobuda ajutiste tugede rajamisest jõkke ja kasutada hoopis spetsiaalset tehnoloogiat: silla peaava 55 meetri pikkune keskosa betoneeriti viiemeetriste lõikudena eesliikuva rippraketise abil. See oli esimene konsoolne betoonivalu rajatiste ehitamisel kogu Baltikumis.

Eesti sillaehitus jõudis uuele tasemele

Nii tellijale kui ka  ehitusjärelvalvele tekitas muret küsimus, kuidas kaks sillaosa omavahel Emajõe kohal ühendatakse, sest sild asetseb nii horisontaalsetel kui ka vertikaalsetel kõveratel. „Arvestades tänapäevaseid geodeetilisi kontrollmeetodeid oleks „mitte ühendumine“ olnud raske ning võimalik ainult projekteerimisvea tõttu. Ühel silla rajamise etapil rippus jõe kohal massiivne 43 meetri pikkune monoliitne konsool massiga üle 1000 tonni  --  möödasõitvad inimesed vaatasid seda teatava kartusega. See oli ehituse üks põnevamaid hetki – selline töö nõuab erakordset täpsust ning me saime sellega hakkama,“ rääkis silda ehitanud AS K-Most projektijuht Viktor Muraðko 

“Ehitusprotsess nõudis projektimeeskonnalt teiste riikide spetsialistide kaasamist ning betoonitehnoloogia täielikku tundmist nii karptala ehitusel, pingutustrosside ankurdamisel ja pingestamisel, armeerimisel kui erinevate raketisesüsteemide kasutamisel,” ütles konkursi þürii esimees Aadu Kana.

“Keskkonnanõuetest tingitud betoonarhitektuuri kõverused ja kumerused kogu silla ulatuses koos vaateplatvormide ja trepiga demonstreerivad ehedalt betooni kui struktuurmaterjali eeliseid,” lisas ta.

Konkursi reeglite kohaselt kuulub peaauhind võiduidee autorile – arhitektile. Kuna silla puhul ei ole võimalik arhitekti rollist kõneleda, pälvisid tänavu peaauhinna konstruktorid, Eesti tuntuimad sillaehituse spetsialistid Siim ja Juhan Idnurm Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroost.

“Võime öelda, et nii Idnurmede inseneridünastia kui Eesti sillaehitus on võrreldes 2007. Aasta betoonehitiseks kuulutatud Puurmani kaarsillaga, jõudnud 2015. aastal uuele kvalitatiivsele tasemele,” ütles Aadu Kana.

Varasematel aastate betoonikonkursside järel on ehitusspetsialistid nii mõnelgi korral kahetsust avaldanud, et Eestis  pööratakse keeruliste insenerobjektide ehitusele teenimatult vähe tähelepanu. Insenerehitiste valdkonnast on varem saanud  Aasta betoonehitise tiitli 2001.aastal Muuga kuivpuisteainete terminal ja 2007. aastal Puurmani sild.

Uued sammud betooni eksportimisel

Aadu Kana sõnul oli tänavune betoonehitiste konkurss mitmekülgne ja andis ülevaatliku pildi Eesti betoonehituse hetkeseisust.

“Betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” kinnitas ka AS Betoonimeister juhataja, aastatel 2014 – 2016 Eesti Betooniühingut juhtinud Kalle Suitslepp. “Eriti rõõmustab et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud infrastruktuurirajatised, koolimajad, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Nii kortermajade kui elamuarhitektuur olid konkursil esindatud. Valmis suur kultuuriehitis – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon,” lisas Suitslepp.

 Eesti betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots avaldas heameelt selle üle , et Eesti betoonisektori ekspordivõimekus on muutunud  mitmeplaanilisemaks. Lisaks elemenditootjatele on järjest rohkem kuulda piiritagustest mehetegudest ka projekteerijate-arhitektide, konstruktorite ja loomulikult betoonitööde tegijate – ehitajate poole pealt,” ütles. “Heaks näiteks eestlaste paindlikkusest on meie betoonelementide tootjate ekspordile suunatud tegevus viimastel aastatel. Kui omal ajal poleks Soome-Rootsi-Norra vallutamist ette võetud, seisaksid praegu arvatavalt pooled Eesti kaheksast-üheksast betoonelementide tootmise tehasest.”

 Roots tõi esile, et uueks sammuks betooni ekspordiväljavaadetes võiks olla konkursil eripreemiaga tunnustatud Kodasema OÜ arendatav Koda-projekt. “Kui kõik Kodasema meeste ideed realiseeruvad, võib sellest saada näide Eesti ehitusmaterjalitööstuse “targa aju” ekspordist, kus piiri taha viiakse just meie inimeste tehnoloogiline ja arhitektuurne mõte ning betooni kui kaaluka materjali piiri taha transportimise asemel pannakse ükskõik kus tehas püsti – seal kus vaja, kus on nõudlust, kus on turg,” rääkis Roots. 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed