Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 10. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

BIM...Kas vääriti ja ülepaisutatud mõiste?

Foto: BIM Revit/Shutterstock
Kui maailma ehitussektori konkurendid, e teised riigid võtavad jõuliselt kasutusse uuemaid infotehnoloogilisi lahendusi, sh BIM (Building information modelling), siis Eestis see veel kidub. Või on seda valesti mõistetud?

Maailma juhtivamas portaalis LinkedIn arutatakse aktiivselt ning jagatakse kogemusi, kuidas võtta kasutusele ka ehituses uuemaid tehnoloogiaid ja juhtida paremini protsesse. Kui BIMi, e eesti keeles otsetõlkes ehituse informatsiooni modelleerimine, loomisel oli algseks mõtteks just kommunikatsiooni juhtimine, siis praktikas on kujunenud välja mitte BIM vaid BM. Ehk peamiselt rõhutakse BIMi puhul selle kolmemõõtmelist väljundit – e joonist. Vähesed keskenduvad just informatsiooni juhtimisele ning ei näe või ei taha näha informatsiooni, e kommunikatsiooni juhtimist, mis on üks peamisi põhjusi ehituse kvaliteedi ning üle ajagraafikust üle minemisel.

Pikka aega BIM koordinaatorina töötanud Paul Jordan Inglismaalt toob oma kogemusest välja just fakti, et BIMi kasutuselevõtt ei ole tihti õnnestunud just seetõttu, et nähakse vaid selle 3D jooniste tegemise võimalikkust.

31. märtsil viib juhtiv inglise ehitusstrateeg ning ehitussektori tõhustamise eestvedaja Don Ward Tallinnas läbi Ehituse maailmaklassi töötoa: Kuidas lahendada probleeme ja tõsta tootlikkust ehituses?

NB! Töötuba hõlmab sünkroontõlget eesti keelde! Töötuba annab 5,8 täiendõppe punkti!

Don Wardi töötuba on valitud üheks viimase aja parimaks nii Inglismaal, Taanis, Rootsis, Norras kui ka Dubais ja Hiinas.

Lisainfo ja registreerimine siit.

Vaata lisaks:

Eestit väisavad BIM eksperdid

“Mida enamik projekteerimise meeskondi teeb, on BM mitte BIM. Torud on lihtsalt torud, puudub info millisest materjalidest need torud on, kui suured on tegelikult vajaminevad läbimõõdud ja millised kemikaalid torudes voolama hakkavad. Tegelikult on vajalik lisada kõik asjasse puuduv info detailselt, mis ennetab probleeme hilisemas faasis ning säästab tellija ja ehitaja raha. Seda on võimalik teha ning seal see I peitubki,” räägib Jordan oma kogemusest.

“Ma olen näinud väga palju dubleeritud tööd ja ümbertegemisi nii projekteerijate kui ka ehitaja poolt. Näiteks pole projekteerimisfaasis kirjeldatud piisavalt täpselt torude paiknemist, pikkusi ja sõlmesid või kui palju ruumi peaks jätma kahe toru ühendamisel poltide kinnikeeramiseks.” See tähendab ka seda, et läbi on mõtlemata, kas logistiliselt on võimalik kõike projektis ettenähtud tarvikuid hoonesse sisse tuua ja paigaldada.

“BIMi võlu ja võimalus seisnebki toodud näite varal selles, et on võimalik läbi mängida, kas vajalikud tarvikud saab sisse tõsta ehituse käigus võimalikult õigesse kohta juba kraanaga nii, et ka ühenduskohad on määratud ning paigaldusfirma töötajatel jääb ülesandeks vaid poldid kinni keerata. Teine võimalus on palvetada, et kõik õigesse kohta läheks,” kirjeldas Jordan.

“BIM protsess suudab kindlasti säästa palju raha, kui seda vaadata laiemalt ning nö kastist välja.”

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785