Autor: Lauri Leet, kaasautor • 3. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Osapooled on selles küsimuses eriarvamusel. Ühisel nõul ei olda isegi selles, kuipalju arhitekte on Eestis vaja. 0,8 arhitekti on Eestis tuhande elaniku kohta, ent asjaosalised on isegi selle numbri täpsuses eriarvamusel, rääkimata sellest, kas uute arhitektuuri õppekavade avamine on  vajalik tegevus või hoopistükkis vastutustundetu käik.

“Meie hinnangul on tegelikult praegu viimane aeg mõista, et konkureerime igapäevaselt Euroopa Liidu turul ja üha enam ka ülikoolidega üle kogu maailma,” selgitab käesolevas kuukirjas Kunstiakadeemia arhitekturiteaduskonna dekaan  Toomas Tammis ning ütleb et sellises olukorras on  uute arhitektuuriõppekavade lisandumine viimastel aastatel Eesti kõrghariduses üsna vastutustundetu tegevus.

Tallinna Tehnikaülikooli ahitektuuri- ja urbanistikainstituudi direktor Irina Raud märgib jällegi, et konkurents  on tõepoolest eluterve ega ohusta kuidagi meie noorte arhitektide konkurentsivõimet tööturul.

Taolise põhimõttelise konflikti lahendust kusagilt lähiajal ei paista. Õnneks on reaalne elu siiski roosilisem ja tudengite tasemel toimub TTÜ ja EKA vahel regulaarne koostöö. Näiteks alles hiljuti esitleti töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemusi, kus osalesid nii Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid, muinsuskaitse ja konserveerimise ning TTÜ inseneeria tudengid. Just säärastest koostööst sündnud teadmist ja sünergiat vajab muu hulgas ka meie ehitusturg. Pimedast vaidlemisest ei tõuse kasu kellelegi.