Riigikontroll: Ohtlikud hooned tuleb kiiremas korras lammutada

Riigikontrolör Alar Karis
Riigikontrolör Alar Karis

Riigikontrolli poolt läbi viidud audit näitab, et kohalikud omavalitsused (KOV) peavad olema aktiivsemad ohtlike hoonete lammutamise nõudmisel ja korraldamisel. Kui ohtlikud hooned on eramomandused ja nende lammutamine hoone omaniku teema, siis ei ole KOVid ka ise parimad eeskuju näitajad.

Riigikontroll vaatles auditis, kas omavalitsused sekkuvad, kui ehitised, mille omanik selle korrashoiu eest ei hoolitse ja mille uksed-aknad on lõhutud, muutuvad ohtlikuks. Kuigi terviklik ülevaade selliste hoonete arvust Eestis puudub, oli neid 2015. aastal Päästeameti hinnangul üle 1200. Peale nende hoonete võivad inimestele ohtu põhjustada muud ehitised – katmata kaevud, maa-alused mahutid ja keldrid.

Sulgemata uste-akendega mahajäetud maja muutub pikemalt seistes kodutute inimeste ja tegevuseta noorte kogunemiskohaks. Selle asemel, et olla valmis abivajajale viivitamata appi tõttama, tuleb Päästeametil seetõttu kulutada igal aastal hulga tööaega lagunevates hoonetes tulekahju kustutamisele. Näiteks käidi Tallinna linnas 2014. aastal ainuüksi üht tühjalt seisvat koolimaja kustutamas enam kui 30 korral.

„Möödunud aastal sai ohtlikes ehitistes toimunud päästmise käigus vigastada neli päästetöötajat. Viis aastat tagasi põhjustasid katmata kaevud kuue inimese hukkumise. Kurb juhtum leidis aset ka auditi ajal: ühes Riigikontrolli arvates ohtlikus hoones omavalitsus ohtu ei näinud, sest kinnitas, et seal on korraldatud mehitatud valve. Sellegipoolest kukkus teismeline noor hoone III korruselt alla ning sai raskelt vigastada. Omavalitsustel on viimane aeg enda rolli teadvustada ja ohtliku hoone omaniku suhtes end jõuliselt kehtestada, enne kui keegi taas viga või hukka saab,“ leiab riigikontrolör Alar Karis.

Auditis välja valitud ehitised paiknesid kõik käidavas kohas ning püsivalt asustatud eluhoonete läheduses. Ehitised asusid 15 omavalitsuses ning enamik neist olid Päästeameti andmetel ohtlikud juba 2014. aastal. Kokku 79 ehitistest olid auditi lõppedes endiselt ohtlikus seisus 55 ehitist, 5 ehitist oli lammutatud ning 19 juhul oli oht muul viisil likvideeritud. Era- või riigimaal asuvast 59 ehitistest ei olnud 22 juhul omavalitsused ohule üldse reageerinud, näiteks ei ole algatatud ohtliku ehitise omaniku suhtes menetlust.

Riigikontroll leidis, et omavalitsused ei pea ohtlike ehitistega tegelemist ja järelevalvet nende üle prioriteetseks ning tavapäraselt selleks eraldi inimesi ega raha ei planeeri. Ehitusjärelevalve raames on omavalitsused seadnud prioriteediks nõuetekohase ehitus- ja kasutuslubade menetluse ning ehitusvaldkonna ametnikel ei jätku selle kõrvalt aega ega tahet, et tuvastada ohtlikud ehitised ning korraldada hooletute omanike suhtes menetlused. Omavalitsused jätavad ehitise vastutustundetu omaniku pigem korrale kutsumata, kuna kardavad ebapiisava juriidilise kompetentsuse tõttu vaidlustes alla jääda.

Olukord ei ole parem ka juhul, kui ohtliku hoone peremees on omavalitsus ise. 20st omavalitsusele kuuluvast ehitisest, mida Riigikontrolli vaatles, oli 7 ehitist endiselt piiramata ligipääsuga. Kasutusest väljalangenud hoone eest hoolitsemine jäetakse pigem unarusse ja kasutatakse oma raha kasutusesoleva hoone rekonstrueerimiseks või mõne teenuse arendamiseks. Kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks saab küll taotleda toetust, kuid raha selleks ei ole nii palju, et jätkuks kõigi selliste hoonete lammutamiseks.

Kuna ehitiste üle järelevalve tegemisel asutuste ülesanded osaliselt kattuvad, analüüsis Riigikontroll lisaks omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd. Riigikontrolli arvates ei ole ehitusseadustikuga selgelt reguleeritud, kuidas jagunevad ohtlike ehitiste üle järelevalve tegemise ülesanded omavalitsuste ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel.

Omavalitsuste ja ehitiste üle järelevalvet tegevate teiste asutuste (Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, Muinsuskaitseameti) koostöö ei toimi. Üksteist oma menetlustest tihti ei teavitata, mistõttu puudub omavalitsusel sageli adekvaatne info kõikide ohtliku ehitisega seonduvate probleemide kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavas ehitisregistris ei ole ohtlike ehitiste üle keskset arvestust, mistõttu ei saa asjaomased asutused ehitiste seisukorra kohta sealt objektiivset infot.

Riigikontroll soovitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostada omavalitsustele märgukiri ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve pädevuse täpsema piiritlemise kohta, et selgitada Tehnilise Järelevalve Ameti ja omavalitsuste tööjaotust.

Samuti soovitas Riigikontroll analüüsida koostöös teiste ministeeriumidega (Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium), kas kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamiseks on vaja täiendavaid riiklikke toetusmeetmeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubas olukorda analüüsida. Riigikontroll eeldab, et ministeerium tutvustab analüüsi tulemusi omavalitsustele juba 2016. aastal.

Omavalitsustel soovitas Riigikontroll teha kindlaks oma territooriumil asuvad kasutusest väljalangenud ohtlikud ehitised; tagada, et neile ehitistele takistataks juurdepääs, ning planeerida eesmärgid ja tegevused ohtlike ehitiste arvu vähendamiseks.

Riigikontrolli audit viidi läbi Kiviõli, Kohtla-Järve, Mustvee, Mõisaküla, Narva, Narva-Jõesuu, Paldiski, Põltsamaa, Pärnu, Rakvere, Tallinna ja Valga linnas ning Räpina, Tapa ja Toila vallas.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Ehituse erilehed