Vähi: passiivmaja asemel tee mõistlikke kulutusi

Kristjan-Thor Vähi
Kristjan-Thor Vähi

Omale passiivmaja ehitamine lihtsalt sellepärast, et saada vastavat sertifikaati, ei ole mõistlik ja lisakulu ei tasu end ära, selle asemel tasuks teha mõistlikumaid lisakulutusi, rääkis täna Äripäeva kinnisvarakonverentsil energiasäästlike arenduste eestvedaja Kristjan-Thor Vähi.

Kuigi passiivmaja puhul oleks maja energiakulu ligikaudu kaks korda väiksem, ei pruugi passiivmajja tehtavad investeeringud ära tasuda. Oma ettekandes toodud näidete põhjal tõdes Vähi, et sageli tasub muidu passiivmajale kulutatav lisaraha panustada paremasse elamise kvaliteeti, näiteks soodsasse asukohta või heasse sisekliimasse.

„Tasakaalupunkt praeguse hea ehitustava juures on juba käes. Uusehitised on enamasti kõik B-energiamärgisega,“ ütles Vähi. „Äris arvutame, mis on iga investeeritud euro äratasumise aeg. Oleneb, kes mida normaalseks peab, aga näiteks 25 000eurone investeering päikesepaneelidesse tasub end ära 17–19 aastaga ja investeeringu tootlus on 5,3–5,9%,“ rääkis Vähi. Ta tõdes, et paljudele meeldib propageerida päikesepaneele, kuid nende tasuvusaeg on ikka veel liiga pikk ja nende tootlus on enamikule ebahuvitav.

Vähi tõi võrdluseks eramusse õhkveepumba asemel maasoojuspumba paigaldamise, mis on märksa tasuvam. Selleks tuleb juurde maksta ligikaudu 2000 eurot, kuid see toob säästu umbes 350 eurot aastas, mis tähendab, et tasuvusaega on 5,7 aastat ja tootlus investeeritud summalt 17%.

Samuti ei osata Vähi sõnul sageli mõelda sellele, et teatud tehnika eest tasub rohkem maksta. Ta nimetas näitena ventilatsiooni, kus kvaliteetse ja odava aparaadi hinnavahe on ligikaudu 1000 eurot, kuid kvaliteetse aparaadi puhul on aastane sääst umbes 140 eurot ehk tootlus on 14%. Kui maksta tuleb üksnes 1000 eurot rohkem, siis saab säästa märksa arvestatavama summa. „Nende arvestuste juures peame arvestama, et ühtpidi on energia hind madal, aga see võib muutuda,“ sõnas Vähi.

Ettekandes toodud näitest selgus, et kui tahta muuta n-ö tavaeramu passiivmajaks, tuleks juurde maksta 17 000 eurot, mis on umbes 10% ehitusmaksumusest. Sellisel juhul oleks aastane sääst 804 eurot ja tootlus 4,8%. „17 000 suurem hind tähendab ostjale 20aastase graafikuga pangalaenu, 1,7% intressiga kuumakset 85 eurot, aastane kulu on ca 900 eurot. Ehk 800 euro kokkuhoidmiseks tuleb maksta 900 eurot,“ võttis Vähi oma näite kokku. Selline seis kehtib ainult 20aastase maksegraafiku puhul, sama palju aega kulub ka selleks, et hakkaks langema passiivmaja süsteemide kasutegur.

„Sellest tingitult soovitan pigem kulutada lisainvesteering mõistlikele kulutustele. Parem kulutage see raha paremale asukohale, olge lähemal oma vajadustele, koolidele, lasteaedadele, sportimisvõimalustele. See on mõistlikum, kui kulutada lihtsalt passiivmaja tagaajamisele,“ rääkis Vähi.

Ta juhtis tähelepanu ka päikesepaneelide ja tuulikute plussidele ja miinustele. Nagu eespool mainitud, on Eestis paneelide tasuvusaeg pikk, ligikaudu 17–19 aastat. Samas Saksamaal on Vähi sõnul nende soetamiseks korralik toetusprogramm, mis tähendab, et paneele doteeritakse ja tasuvusaeg on lühem. „Meil maksavad palju ja kasu on vähe,“ ütles Vähi.

Samuti, kui hakata ise maja juures energiat tootma, tuleb võit võrgutasu arvel, teisalt on probleem Vähi hinnangul selles, et tootmine toimub valdavalt suvel, kui energiat on kõige vähem vaja. „Kui saaks toota siis, kui on vaja, oleks kasutegur suurem,“ tõdes Vähi. Ta märkis, et energiasäästu hakkab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulema siis, kui areneb akumuleerimistehnoloogia, mis on praegu liiga kallis, et end ära tasuda. „Kui Tesla saab oma imeakud valmis, siis sellest võib tekkida tulevikus palju kasu, kuna saame energiat mõistliku hinna eest talletada,“ lausus Vähi.

Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimub täna Äripäeva kinnisvarakonverents, kus kohtuvad potentsiaalsed kliendid, investorid, ehitajad, arendajad ja vahendajad. Konverentsi teemad on päevakajalised, kuumad, konfliktsed ja puudutavad isiklikult igaühte, kes seotud kinnisvaraga.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Käsi­raamatud ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Sweco otsib PEAKONSTRUKTORIT

M-Partner HR OÜ

07. juuli 2016

Metek otsib PROJEKTIJUHTI

M-Partner HR OÜ

07. juuli 2016

Ehituse erilehed