Fekalistid ei pea kinni keskkonnanõuetest ja manipuleerivad

Mürgisoo (pilt on illustratiivne)
Mürgisoo (pilt on illustratiivne)

Vee-ettevõtted üle Eesti on karmistanud kontrolli fekaalide ja reovee vastuvõtu punktides ehk purglates, mille tagajärjel on avastatud olulisi rikkumisi.

Kõige enam manipuleeritakse Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) sõnul reovee kogustega – fekalistid küsivad reovee äraviimise eest raha kliendilt, kuid jätavad sageli reaalsed kogused deklareerimata ja teenuse eest tasumata vee-ettevõttele. Mõnes piirkonnas on kontrolli kehtestamise järel purgitavad reoveekogused kasvanud isegi kuni neli korda.

„EVELile teadaolevalt ei ole vee-ettevõtted tõstnud purgimisteenuse hinda, nagu fekaalivedajad mitmel pool ekslikult klientidele väidavad,“ kinnitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees.

„Autode kontrollimine purgimiskohtades annab alust arvata, et siiani on toimunud oluline manipuleerimine kogustega. See nn „hinnatõus“ tuleb eelkõige sellest, et fekalistid peavad nüüdsest hakkama ka reaalselt maksma vee-ettevõttele teenuse eest, mille eest nad juba aastaid on klientidelt raha küsinud. Seda, kas purgimise tasu koguselt on jäänud samaks, on võimalik arvelt üsna lihtsalt kontrollida.“

Vee-ettevõtted üle Eesti on asunud purgimisvõrgustikku korrastama, kuna viimasel kümnel aastal on paljudes tiheasustusega piirkondades välja ehitatud korralik ühiskanalisatsioonivõrgustik ning vajadus purgimisteenuse järele on vähenenud.

„Sellest tulenevalt on osa purgimiskohti suletud. Allesjäävatest purglatest eelistavad vee-ettevõtted neid, mis asuvad tiheasustusest kaugemal, et sealt tulev ebameeldiv hais ei häiriks inimesi,“ selgitas Vahur Tarkmees. „Seega võib kaugemal asuvasse purglasse sõit mingil määral kajastuda fekalisti veoteenuse hinnas, aga kindlasti ei saa ka siin hinnatõus olla märkimisväärne.“

EVELi juhatuse esimehe ja AS Matsalu Veevärk juhatuse liikme Hans Liibeki kinnitusel ei ole harvad juhud, kus teenustasude vältimiseks lastakse reovesi paakautost otse selleks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu.

„Purgitakse alates ohtlikest ainetest kuni kruusakivideni, mis aga lõhuvad pikapeale torustiku ja kahjustavad reoveepuhasti tööprotsesse. Või veel hullem – purgitakse otse loodusesse, kuhugi põõsa alla,“ selgitas Hans Liibek. „Kaudselt maksavad need kahjud kinni inimesed, kes tasuvad igakuiselt korralikult ühiskanalisatsiooni kasutamise eest. See on nende suhtes kõike muud kui õiglane.“

„Inimesed, kellel ei ole võimalik või kes mingil põhjusel ei soovi liituda ühiskanalisatsiooniga, peaksid endale aru andma, et ka nemad vastutavad puhta ja tervisliku elukeskkonna eest, kus me kõik soovime elada. See ongi reovee puhastamise eesmärk,“ märkis Hans Liibek.

„Seetõttu on ju igati mõistuspärane, kui nad maksavad reovee puhastamise ja heitvee keskkonda tagasi juhtimise eest! Printsiip „reostaja maksab“ võiks juba olla tänase Eesti inimese mõttelaadi üks osa.“

Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab purgimisteenuse tarbijatel nõuda fekalistilt tšekki ja hoida võimaIuseI siIm peaI, et fekaalid jõuaksid selleks ettenähtud kohta.

„Tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kui keskkonnainspektorid hakkavad nõudma tšekkide olemasolu, mis on üks tõendus, et olete fekaalid saatnud, kuhu vaja. Ja kui võimalik, liituge ühiskanalisatsiooniga!“ soovitab Tarkmees.

Samuti kutsub Eesti Vee-ettevõtete Liit inimesi üles rikkumistest teada andma. Kui näete fekaaliauto tühjendamist metsa, kraavi või selleks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu, siis tuleks sellest teatada oma piirkonna vee-ettevõttele, kohaliku omavalitsuse või Keskkonnainspektsiooni vastavale spetsialistile.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Ehituse erilehed