20. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad kasvasid 23%, moodustades kokku veidi üle 54 miljoni euro. Keskmine maksehäire summa oli 997 eurot. Maksehäirete summad suurenesid enim majutus ja toitlustus, ehitus ning kinnisvarasektoris, mille võlasummad moodustasid 70% maksehäirete kogusummast.

Maksuvõlgade summa ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid 1,2% ja moodustasid kokku ligi 35 miljonit eurot. Keskmine maksuvõla summa oli 2 551 eurot. Suurima maksuvõlaga sektoriks tõusis mäetööstus ja töötlev tööstus, mille võlasummad moodustasid neljandiku maksuvõlgade kogusummast.

Maksuvõlgadega ettevõtete arv suurenes aastaga ligi 9%, kokku jäi riigile võlgu 4 283 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima võlglaste osakaaluga olid majutus ja toitlustussektor (10,5%) ning ehitussektor (10,1%). Märgatav võlglaste osakaalu suurenemine toimus mäetööstus ja töötleva tööstuse sektoris, kus võlgu olevate ettevõtete osakaal jõudis 9,4%-ni.Maksehäiretega ettevõtete arv jätkas mõõdukat vähenemist (-8,4%) ja see hõlmas kõiki valdkondi peale põllumajandussektori.  Kokku on maksehäiretega 3,3% ehk 2 564 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus ja toitlustussektoris (6,5%) ning ehitussektoris (6,1%).Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 77 214 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Krediidiinfo ettevõtete maksekäitumise statistika eesmärgiks on jälgida ja vajadusel reguleerida ettevõtete krediidihindamise metoodikat, et võimaldada otsuste tegijatele kvaliteetset krediidialast informatsiooni.