14. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kõikide nende trassivalikute või mõnede trassivalikute avamine tegelikult tähendaks ajas tagasiminemist ja arvestades selle projekti suurust, mahtu, ajakriitilisust ning riigipiiride ületatavust, ei ole see enam otstarbekas," ütles Mihcal ERR-i raadiouudistele.

Michal usub, et kui hakata raudtee kulgemisteed kusagilt veel ümber vaatama, toob täiendav ajakulu kaasa kogu projekti venimise, ja nii võidakse ilma jääda euroliidu toetusest.

Trassivalik peab leidma kinnitust ka maakonnaplaneeringutes, mille kehtestamiseni plaanitakse Michali sõnul jõuda tulevaks aastaks.

"Maavanemad lähevad nende trassidega nüüd edasi, tulevad avalikud arutelud, seejärel tulevad kehtestamised ja kindlasti ei saa välistada ka erinevaid õigusvaidlusi."