Einstein: kõrged energiamaksud pärsivad eksporti ja investeeringuid

Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein oli sun
Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein oli sun

Eestis kehtestatud kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pidurdavad välisinvesteeringute tulekut, kirjutab Äripäev.

Näiteks Eesti ühe kõrgema tööviljakusega tööstusettevõtte, Kundas asuva haavapuitmassi tootja Estonian Celli andmeil on elektri kogukulu neil 4–6 miljonit eurot suurem kui mitmel Euroopa konkurendil. See on peapõhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõni aasta tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austrias asuva puitmassitehase kõrvale ja mitte Kundasse.

Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi Meelis Einsteini kinnitusel pole ettevõtte emafirma HeidelbergCement elektri kõrge hinna tõttu seni Eestisse investeeringuid tegemata jätnud. „Aga tulevikus võib see olla argument, sest eks ka meie kontsern investeerib sinna, kus on näha, et suudetakse tootmise sisendkulusid kontrolli all hoida,“ seletas Einstein. „Kui me võrdleme elektri hindu, siis Eestis on kilovatt märkimisväärselt kallim kui näiteks Skandinaavias. See mõjutab eriti just energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet. Kütus ja elekter moodustavad meil kokku üle poole tootmise omahinnast.“

Estonian Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe ütles, et kuna Estonian Celli elektritarbimise maht on väga suur, maksavad nad aastas ainuüksi taastuvenergia tasu 2 miljonit eurot ja elektriaktsiisi 1 miljon eurot. „Ehkki eurodirektiivid soovitavad rakendada energiaintensiivsetele ettevõtetele madalamaid maksustamistasemeid, ei ole Eesti riik seda paraku teinud.“

Kunda Nordic Tsement on elektrienergia tarbimise poolest oma naabri Estonian Celli järel teisel kohal. „Meie õnn on see, et mineraloogiline tootmisprotsess läheb eurodirektiivis ette nähtud aktsiisivabastuse alla,“ lisas Meelis Einstein. „Meil on üle poole elektrienergiast ehk otseselt tootmisprotsessiga seotud elektrienergia aktsiisivaba.“

Einsteini sõnul peaks riik hoolitsema energiamahuka ja üldse rasketööstuse eest. „Kui teised riigid loovad neile soodsaid tingimusi ja aitavad igati kaasa, siis Eestis on liberaalne majandus. Et vaadake ise, kuidas hakkama saate, ja küll te saate, ning kui ei saa, siis küll tulevad teised ja teevad,“ seletas Einstein. „Minu arust ei ole see õige suhtumine.

2014. aastal väljastas Euroopa Komisjon riigiabi suunised, sealhulgas taastuvenergia tasu teemal. Suunised võimaldavad liikmesriikidel astmeliselt alandada taastuvenergia tasu energiaintensiivsetele tööstusettevõtetele, milliste hulka on liigitatud ka näiteks puitmassi tootjad.

Loe põhjalikumalt Äripäeva uudisteportaalist.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Käsi­raamatud ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Sweco otsib PEAKONSTRUKTORIT

M-Partner HR OÜ

07. juuli 2016

Ehituse erilehed