17. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Otsa: juhtimisotsused on vaja muuta läbipaistvamaks

Jaanus Otsa
Foto: Andras Kralla
Ehitusettevõtjate Liidu aastakonverentsil tõi ehitus- ja kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa välja, et järgnevatel aastatel on tarvis korrastada nii riigi kui eraettevõtete juhtimist ning muuta see läbipaistvamaks.

Kasu migratsioonist

Otsa hinnangul on tarvis panustada sellele, et Eestis tagada püsiv elanikkonna kasv. Ühe osana näeb Otsa selles ka migratsiooniga tegelemist, mis on tänase maailma kontekstis vältimatu.

„Eestit on täna puudu targast migratsioonijuhtimisest,“ rääkis Otsa. “Lihtsalt kvoodi täitmine ei anna meile midagi. Meil on vaja migratsiooni juhtida ja meelitada siia parimad. Kliimaga me ilmselt ei meelita. See peab olema midagi muud. See peab olema targem kapitali juhtimine,“ rõhutas Otsa.

Lisaks sellele vajab riik soodsa elukeskkonna, sh investeerimiskliima loomist, seda läbi bürokraatia vähendamise ja maksusüsteemi lihtsustamise (näiteks kaotada ära autode erisoodustuse maks, mille arvepidamiseks ja kokkukogumiseks kuluv töö pole proportsioonis saavutatud maksulaekumisega, väikeettevõtete maksuerisused).

Riigiettevõtete juhtimine

Otsa hinnangul tuleks mittestrateegilised ettevõtted nagu Nordic Aviation Group ja Omniva osaliselt erastada. „Strateegiata riigiettevõtete osaline erastamine oleks väga tark ja vältimatu samm. See tooks juhtimise läbipaistvamaks muutmise ja ehitiste ja rajatiste tellimise objektiivseks muutmise. Siis ei peaks ka seda uut riigihangete seadust muutma. Teeks ta korda ja tegeleks sellega, et juhtimise otsused oleks läbipaistvad,“ märkis Otsa.

Kust saame raha?

„Raha vedeleb täna maas. Tuleks läbi kaaluda võlakirjade teema. „Ma arvan, et Eesti riigi reiting, mis on peaaegu samal tasemel Prantsusmaaga või isegi parem, võimaldaks meil võtta lühi- või pikaajalist laenu läbi võlakirjade emiteerimise. Selle raha eest võiks välja ehitada maanteed ja mina isiklikult arvan, et Eestis võiks olla tasuta wifi kogu riigi ulatuses. Kui kõik see on välja ehitatud, siis võiks seda raha kasutada hoonete rekonstrueerimiseks ning riigi ja kohalike omavalitsuste omandis olevate hoonete korrastamiseks.

Aasta 2016

„Kui  ma teaks, mis ehituse ja kinnisvaraga aastal 2016 juhtub, siis ma seda ei ütleks ka, aga aus vastus on see, et ma ei tea, mis juhtub korteri hindadega ja ehitushindadega. Vaadates intressitasemeid, siis majanduskasvu juurde ei tule. Kõik kellel on kvaliteetsed kinnisvarad, olete võidumehed, kellel on laenud, siis refinantseerige need,“ soovitas Otsa.

„Ma usun, et Eesti suurte ja tugevate ehitusettevõtjate puhul on mõistlik minna edasi lähiturgudele. Näiteks Soome, sest seal on korruptsioon madal, arusaadavad reeglid ja vanemad ehitusettevõtjad oskavad ka keelt. Minu järjekord oleks Soome, Läti ja siis tuleks mõelda, kuhu veel,“ märkis ta.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785