14. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Helsingi piirkonna omavalitsuste esindajad ja Keskkonnaministeerium arutasid pagulaste elamispindadega tekkinud küsimust novembris, ent lõplikele otsustele ei jõutud. Tööd jätkab väiksem töörühm, kes töötab välja täpsemad suunised jaanuari lõpuks.

Sel aastal on Soome tulnud pagulasi 34 600 ringis ning järgmise aasta suurusjärguks prognoositakse 26 000. Kui riiki tulnud pagulased kohtuvad taas oma perekondadega, tekib vajadus umbes 21 000 uuele elamispinnale. Vähemalt pool sellest hulgast Helsingi piirkonda.

Sellele lisaks on aastatel 2016 – 2019 vajadus 17 750-le üüri-elamispinnale. Kui arvestada lisaks kodutute ja teiste elamispinnavajajate hulka, vajab Soome järgmise nelja aastaga üle 21 250-ne. Ka see vajadus võib olla alahinnatud, sest prognoosides on arvestatud vaid pagulaste elamispindade mittevajadusega aastast 2017.

Helsingi lähistel asuva Vantaa linnavalitsuse üüripindade VAV tegevjuhi Teija Ojankoski hinnangul tekib esimene suurem vajadus uute elamispindade järgi juba poole aasta jooksul ning jätkab seejärel kasvu. „Vanade elamispindadega tegelemine ei tooda uut pakkumist, mistõttu on oluline keskenduda uutele pindadele. Loodetavasti võetakse otsuste tegemiseks julgus kokku. Ka nendel on kindlasti hinnasildid juures, et kui midagi ei otsusta kerkib hind veelgi,“ ütles Ojankoski.

Stora Enso on Soomes juba alustanud hoonete puhul uute CLT-moodulkontseptsiooni arendamist, mis võimaldab ehitada pagulastele kiiresti ühiskondlikke hooneid.