Balti riikide ehitusturgu veavad korterelamud

Balti riikide ehitussektor kasvas aastatel 2011 kuni 2014 keskmiselt 10,8 % aastas, selgitas välja Poola uuringufirma PMR. Jätkuva aktiivsuse mootoriks on olnud elupindade ehitamise elavnemine.

10,8 protsendisekeskmise kasvuga oli Leedu ehitussektor veidi kehvemas olukorras kui Eesti oma, kajastas PMR-i uusimat raportit “Ehitussektor Balti riikides aastal 2015: Eesti, Läti, Leedu. Arenguprognoosid 2015. aastast 2021. aastani” ajakiri Construction Europe. Eestis oli raporti andmetel ehitussektori keskmine kasv aastas 11,4 %. Siiski läks Leedu ehitajatel veidi paremini kui kolleegidel Lätis, kus sektor kasvas samal ajavahemikul 10,5 protsenti.

2014. aastal kasvas Leedu ehitussektori tootlikkus 16,7 %, võrra: see kasv jääb Euroopa Liidu riikides suuruselt kolmandale kohale. Vaid aasta varem, 2013. aastal saavutas Leedu ehitussektor 11,3 protsendise tootlikkuse.

Lätis on ehitusala olukord viimastel aastatel samuti jätkuvalt paranenud ,kuigi aeglasemalt kui aastatel 2011 kuni 2012. Eelmisel aastal kasvas Läti ehitussektori tootlikkus 8 %, üle-eelmisel aastal 7 %.

Eestis vähenes ehitussektori tootlikkus 2014. aastal 1,7 % võrra, pärast 2013. aastal kogetud 3,2 protsendist tõusu. PMR-i andmetel väärib märkimist, et Eesti negatiivne tulemus peegeldab aastatel 2011- 2013 saavutatud väga kõrget baastaset, kui Eesti ehitussektori tootlikkus tõusis 2011. aastal 26 % ja 2012. aastal ligikaudu 18 %.

Ehitussektori kasvu võtmefaktoriteks Balti riikides on majanduskasv: kõigi kolme riigi SKT kasv ületas 2014. aastal 2 % läve. Leedu majanduskasv oli 3 %, Eestis 2,9 % ja lätis 2,8 %. Aasta varem kasvas SKT Leedus 3,5 % ja Lätis 3 %.

Turgu varjutab Venemaa

Kõigis kolmes Balti riigis on ehitussektor jätkuva aktiivsuse mootoriks olnud elupindade ehituse elavnemine. Piirkonna suurimas riigis Leedus, mille ehitussektori tootlikkus moodustab kõigi Balti riikide tootlikkusest 35 – 40 %, tõusis 2012. aastal uute elupindade ehitamiseks välja antud ehituslubade brutopind 24,5 %, 2013. aastal eelmise aastaga võrreldes veel ligikaudu 19 5 %. Eestis olid need arvud vastavalt 10,7 % ja 13,3 %.

Mullu anti Lätis elupindadele ehituseks välja 27 % võrra vähem ehituslube kui 2013. aastal. Leedus vähenes ehituslubade arv vaid 7,4 % võrra. PMR selgitab negatiivset pööret Venemaal valitsevast poliitilisest olukorrast tingitud majandusðokiga. Ka lõppeva tänavuse ehitusaasta tulemit varjutab Venemaa majandust raputav turbulents, ennustab uuringufirma, märkides, et eriti suur mõju on sellel Lätile.

Eestis on korterelamute turg seevastu Vene mõjutuste poolt vähem haavatav. Uutele elamutele välja antud ehituslubade brutopind kasvas mullu 2013. aastaga võrreldes 16,4 % ja võrreldes 2012. aastaga koguni 29 %.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed