Autor: Lauri Leet, kaasautor • 7. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Gaasiäri areng seisab bürokraatia taga

Jaak Urm, Alexela Energia juhatuse liige
Foto: Raul Mee
Vaatamata avanemisele on gaasiturg endiselt ülereguleeritud ning gaasiäris vohav paberimajandus viitab kiviajale, väidavad gaasimüüjad.

Kuigi paberil on gaasiturg Eestis avatud olnud juba 2007. aastast, valitses turgu kuni eelmise aasta lõpuni pikaaegne monopoolne ettevõte AS Eesti Gaas, märkis Alexela Energia juhatuse liige Jaak Urm märkis VI Energia Aastakonverentsil Gaas Põhja. „Eelmise aasta lõpus kui tekkis olukord, et gaasi sai osta Leedust, turule sisenesid uued firmad ja tarbijate jaoks olukord tarbijate paranes ning hind langes.”

Urmi sõnul oodati, et maagaasiturg avaneks sarnaste võimaluste ja lahendustega nagu seda pakub elektriturg, ent selleks ei olnud valmis ei tarbija, müüja, ega ka tänane süsteemiregulaator. „Eelkõige pean silmas Eleringi andmeladu. Eeldati, et on läbi andmelao on võimalik gaasiäri ajada nii nagu see on võimalik elektriturul, aga kahjuks süsteem sääraselt veel ei toimi.”

Lepingule kulub 15 minutit

Jaak Urm kirjeldas gaasituru osaliste jaoks ühe kõige olulisema probleemina jätkuvat ülereguleeritust ja bürokraatiat. „Näiteks gaasimüügi lepingu sõlmimiseks peab bürokraatia tõttu üks inimene tegema tööd keskmiselt 15 minutit, elektriturul läheb selleks aga minut või poolteist. Enamus tegevusi tuleb gaasiäris teostada vanamoodsalt paberil, süsteemi toimimine on keeruliselt reguleeritud. Kliendid ei saa sellest aru, miks me oleme jätkuvalt kiviajas.”

Marko Allikson Baltic Energy Partnersist täiendas, et eelmise aasta lõpul Leedu ja Eesti vahel alanud gaasikaubanduse käivitas esmalt hind. „Leedus langes see kiiremini ja oli mõistlik sealt gaasi osta ning Eestisse müüa.” Teine oluline eeldus gaasituru toimimiseks on Alliksoni sõnul LNG terminal Klaipedas, mis pakub esimest korda reaalset alternatiivi vene gaasile Baltikumis.

Balti gaasiturg sõltub lätlastest

Gaasituru pikaaegse toimimise edasiseks eelduseks siinses regioonis peab Allksoni sõnul  olema jätkuvalt võimalik kasutada erinevaid gaasiostu võimalusi, mille eelduseks on muu hulgas suuremad ühendused, näiteks  Poolaga. „Leedus on toimiv gaasibörs, ent Lätis on Latvijas Gazel õigus kuni 2017. aastani gaasituru avamist kinni hoida. Seega on Balti gaasituru avanemine paljuski sõltuv sellest, mida teevad lätlased.”

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785