Sellise lähenemisega saame olla kindlamad, et arengud toimivad kooskõlas Energialiidu suundadega. Eesti on juba suutnud näidata häid arenguid taastuvenergia valdkonnas, siseturu avatuses ning energiaefektiivsuse mõõtmises.
Siinkohal on kõigil erinev stardipositsioon, kui vaadata näiteks Kesk-Euroopat või Skandinaavia riike, ent siiani 28 riigi poliitikud olnud samal meelel, et ühine Energialiit toob igal juhul kõigile kasu.
Milliste uute äride tekkimist Energialiit soosib?
Siinkohal otsime hetkel tasakaali Energialiidu strateegias, mis hõlmab erinevaid valdkondi nii energia tootmises kui ka tarbimises. Peamine on jätkusuutlikkus ja areng, kus Euroopa Liit soovib olla liider.
Energialiidu ringkäikudel olen kohtunud erinevate ettevõtetega, mis investeerivad uude puhtamasse energiasse ning on saavutanud 30-40% efektiivsuse kasvu mitte ainult energiatarbimise osas vaid ka toorainete kasutamises.
Olen näinud ettevõtteid, kes kasutavad juba 100% taastuvenergia lahendusi. Sellega oleme kõik õppinud vähendama võimalikult palju CO2 paiskamist õhku. Energiatõhusamatesse lahendustesse panustamine ei tähenda alati majanduslikku kahjumit, vastupidi, need tasuvad ära. Tulevikuvõimalused peituvad seal.
Kuidas soosib energiaturg uusi tulijaid, energiaühistute tekkimist?
Tarbijad on Energialiidu strateegia keskmes. Meie siht on, et kodanikud saaksid olla mitte ainult passiivsed vaid ka aktiivsed osalejad energiaturul. Läbi tarbijate ja energiaühistute ühistööle saab luua uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad märgatavalt vähendada elektri- ja muude energiate tarbimisega seotud arveid.
Järgmisel aastal plaanime esitada uue ettepaneku, kuidas muuta elektrituru olemust, kus püüame luua rohkem võimalusi kõigile osapooltele.
Olen teadlik, et Eesti on teinud väga jõulisi samme digitaliseerimises ja sellega seotud innovatsioonis – olen isegi kuulnud, et WIFI on eestlastele kui inimõigus (naerab – toim). Olen täiesti kindel, et olles aktiivne, avab see eestlastele väga häid uusi võimalusi.