Eurokraanide kinniolek seab ehitussektori pinge alla

Ehitustrusti juht Kaodo Somelar
Somelari sõnul on oht, et eurokraanide avamisel võib tulla uus kunstlik buum

Selge on, et tulevikuprognooside üks võtmeküsimusi on, millal jõuavad uue eelarveperioodi vahendid massilisemalt ehitussektorisse. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil eraldatakse Eestile toetusi kokku 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal varasemast tunduvalt väiksem.

Siiski on praegusel hetkel, 2015. aasta lõpus paljud ehitusettevõtete juhid sunnitud tunnistama, et eurorahade eest teostatud projektide „turul” valitseb endiselt suhteline vaikus ning olulist tegevust pole märgata. Tartu ettevõtte, Ehitustrust AS juhatuse esimees Kaido Somelar küsib õigustatult, et kas valitseb sarnane oht, mis toimus eelmise eelarveperioodi lõpus, kus tööd kuhjusid lühikesele perioodile ning tekkis lühiajaline kunstlik ehitusbuum.

„Mäletame, kuidas see eelmine kord toimus. Kui EL-li rahastamine ükskord ühe pauguga kohale jõudis, tekkis kuumenemine, mis tähendas ainult ühte – tööjõudu ei jagunud ja hinnad tõusid,” märgib Somelar ja ütleb et kahjuks on ka taoline risk hetkel üleval.

Eurorahastuse küsimuse olulisust terve ehitusturu perspektiivile vabariigis toob  Merko majandustulemuste viimases ülevaates välja ka Andres Trink: „2016. aasta tuleb kindlasti jätkuvalt keeruline, eriti kuna EL-i kaasrahastusega projektide käivitumine on nihkunud oodatust kaugemale ja majanduskasv Balti riikides püsib vaid paari protsendipunkti juures.”

Kas tuleb uus buum?

Vastab Keit Kaadu, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium struktuurivahendite seire peaspetsialist.

Kuna EL uue eelarveperioodi vahendid jõuavad ehitussektorisse visalt ning tööd kipuvad peamiselt jääma perioodi lõppu, siis kui suureks hindab ministeerium ohtu, et tekib taaskord lühiajaline kunstlik buum?

Perioodide avamine on alati olnud pikk protseduur ja rahastusvahendeid hakatakse välja jagama alati ühel ajal,  kuna vabariigi valitsus on enamiku struktuurivahendite tegevusi oma tegevusprogramm sisse kirjutanud ja survestab, et kõik võimalikult ruttu raha kasutama hakkaksid. Ka Euroopa Komisjon hakkab uuel perioodil kohe kontrollima, kuidas paika pandud näitajaid täidetud on. Nii et keegi ei saa eriti lükata oma tegevusi perioodi lõppu. Samas, ühtekuuluvuspoliitika fondidel on uuel perioodil kokku umbes 135 erinevat meetme tegevust ja sellest ainult umbes 20 teeb otseselt ehitamisega seotud tegevusi, see tähendab, et uuel perioodil on üldse ehitamist struktruufondide vahenditest palju vähem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transporditegevused, mis on seaotud teede ehitamisega, on juba eelmisel aastal lahti läinud, teiste ministeeriumite tegevuste hankeid tehakse peamiselt järgmisel kahel aastal.

Sellest nn buumitekitamisest on kõik,  nii valitsus kui struktuurivahendite  administratsioon teadlikud, aga selle vastu ei ole  ka mingit eriti head abinõud. See on paratamatu nagu aastaaegade vaheldumine. Nii et võib öelda, et kartusel on tõepõhi all, ainult et buumiefekt tuleb väiksem kui eelmistel kordadel, kuna ehitamist on vähem. Mingit lisamõju annab aga Rail Balticu ehitamine (nende raha tuleb otse Eeuroopa Komisjonilt), 2017 peaks hüpe olema kõige rohkem tunda.

Kui liita eelarveperioodi  jooksul kõik ehitussektorisse tulevad investeeringud kokku, kui suurest summast me räägime?

Ligikaudset investeeringute mahtu kõikides meetme tegevustes võib teada ainult rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevustest kulub umbes 685 miljonit eurot teedele, hoonetele ja muudele rajatistele.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed